• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina minnalaskmine ohustaks Eesti julgeolekut

    Niipea, kui Ukraina peaks ­ELile selja pöörama, kaotab Eesti kohe samavõrra seda, mida analüütikud nimetavad strateegiliseks sügavuseks. Küll mitte väga otseselt, nt sõjaliselt, aga siiski mõjusalt.

    Esiteks oleksime kohe rohkem eksponeeritud Venemaale: Moskva saab juurde enesekindlust, tal vabaneb ­aega ja ressursi teiste sihtmärkide jaoks. Teiseks kannatame sellega, et löögi saavad ELi prestiiž ja autoriteet. Kolmandaks tuleneks siit ELi järsult süvenenud passiivsus ida pool.
    Võimenduksid lõhed ELi sees. Idapoliitika on alati olnud ­Saksamaa projekt, konkurentsis Pantsusmaa jt lõuna­poliitikaga. Meil tuleks ilmselt taluda Lõuna-Euroopa kahjurõõmu ja omavahelise solidaarsuse edasist järk-järgulist murenemist. Tsivilisatsioonilise Euroopa idapiiri üritaksid nad seejärel kindlasti veelgi läänepoole tirida (tänagi ei kattu see “vana Euroopa” nägemuses Eesti idapiiriga). Olukorra “manageerimine” jääks tõenäoliselt Saksamaa hooleks – milleks ka uues koalitsioonileppes kaudselt valmistutakse jutuga kolmnurgast Berliin-Varssavi-Moskva. ­Ukraina jääb selle kujundi sisse muidugi. Probleem on, et lahendustes oleks rohkem Saksamaad kui ELi ja seda rohkem, mida aeg edasi.
    Eesti välispoliitika peaks uuesti harjuma ripatsirolliga. Kõiki võrdsustava ELi konteksti hääbudes tuleb otsida otselähedust Berliiniga, veel halvemal juhul mõne vahendaja, nt ­Poola kaudu.
    Kokkuvõttes tähendaks see julgeolekukeskkonna vältimatut allakäiku meie regioonis koos Põhjala ennustatava konsolideerumise ja taandumisega Baltimaade idakaldast.
    Naabruspoliitika pankrot. Globaalsemalt kannataks tuntavalt ELi autoriteet: naabruspoliitika pankrot, mis Ukraina kaotamisega on vältimatu, teeb EList ametlikult lokaalse tegija, kelle tõsiseltvõetavus maailmas on minimaalne. Kõik ELi puudutav puudutab muidugi suuremate ja väiksemate ringidega taas Eestit kui liikmesriiki.
    Ukraina allavettlaskmine ei oleks ratsionaalne valik ei ELi ega tema liikmete jaoks, kes ­Ukrainale lähedal. Mingid lahendused leitakse vajadusel kindlasti, iseasi, et ad hoc stiilis ja viisil, mis ei kompenseeri Ukraina pikaajalist stagneerumist. Toimetatud intervjuu põhjal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Euroopa aktsiaturud taastuvad eelmise nädala järsust langusest Baltikumis langus
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Põllumajanduse esindajad kritiseerivad valitsuse kliimaseisukohta
Valitsuse kliimaseisukoht seab toidutootmise löögi alla, samuti puudub mõjuanalüüs, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Valitsuse kliimaseisukoht seab toidutootmise löögi alla, samuti puudub mõjuanalüüs, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.