“Suurbritannias on 11 miljonit 11–19aastast last, kes ei taha kuulda midagi pensionipõlve kindlustamisest, sest see lihtsalt ei puuduta veel neid. Samas kardavad nad võlgu nagu tuld. Praeguseks on paljudel neist isiklik kogemus, mida võlg ühe perekonnaga teha võib. Uuringute järgi on see briti lastele isegi suurem hirmuallikas kui surm, mis lastes tavaliselt õudu tekitab. Sellepärast on oluline, et nad mõistaksid juba praegu, kas nad elavad 50 aasta pärast riigis, mis suudaks neile pensione välja maksta,” rääkis Tallinnas rahatarkuse konverentsil esinenud finantshariduse eestkõneleja Tracey Bleakley Bleakley Personal Finance Education Groupist.

Suurbritannias tuli finants­hariduse eestvedajatel valdkonna õppekavasse surumiseks võidelda teiste konkurentide seas moodsa perekonnaõpetuse programmi ning isegi joogaga, kuigi briti õpetajatest 97 protsenti toetas finantshariduse lisamist õppekavasse. Nüüd, pärast aastatepikkust üritamist, koostati tänavu sügisel esimene laste finantshariduse programm, mis lülitatakse järgmisel sügisel pilootprojektina kooliprogrammi esialgu vaid Inglismaal.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse peaeksperdi Imbi Henno sõnul hakati Eestis tänavu kevadel põhikooli valikaine “Ettevõtlusõpe” programmi koostama ning ettepanekuid selle kohta saab esitada jaanuarini.

Reaalkooli õppealajuhataja Ene Saare sõnul pole rahatarkuse teemat seni ainekavades eraldi välja toodud, kuid Eesti majandusõpetajate selts on töötanud välja 35 komplekti finantsteemalisi õppematerjale. Saar rõhutas, et finantskirjaoskust ei õpetata vaid matemaatika või ühiskonnaõpetuse tunnis, vaid kaasatud on pea kõik ained.