• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülemkogu kaalub mudelit: raha reformide eest

    Euroopa Liidu põhjapoolsemad liikmesriigid kaaluvad rahalisi stiimuleid, et tõugata lõunapoolsemaid riike sellise majanduspoliitika suunas, mis on vajalik võlakriisist välja tulemiseks, kirjutab agentuur Bloomberg.

    Riigid, mis on valmis ellu viima hariduse, tööturu või õigussüsteemi reforme, saavad täna Brüsselis Ülemkogul arutuse all oleva plaani järgi vastu kas laene, garantiisid või tagastamatut abi.
    "Kuidas selliseid riike nagu Prantsusmaa ja Itaalia reformima saada?" ütles Hollandi peaminister Mark Rutte Ülemkogule saabumisel. "See on frustreeriv, kui vähe seal edenemist on."
    Nüüd, kus rahandusministrid jõudsid kokkuleppele pankade kriisihaldusmehhanismis, on nn reformilepingud euroalal järgmine samm liikmesriikide majanduspoliitika ühtlustamiseks. Seda lisaks juba tänaseks jõustunud koordineerimis- ja kontrollimeetmetele.
    Ülemkogul otsivad valitsusjuhid tasakaalupunkti eelkõige Saksamaa nõude vahel, et reformilepingud oleksid siduvad, ning suhteliselt väikese rahasumma vahel, mida selleks otstarbeks ollakse valmis eraldama. Saksamaa kantsler Angela Merkel on nimetanud 20 miljardit eurot, mis vastab 0,2%le euroala SKPst. Brüsseli mõttekoja Bruegel hinnangul peaks summa küündima vähemalt 2%-le SKPst.
    Reformid oleksid juriidiliselt siduvad.
    Läinud nädalal hoiatasid Euroopa Parlamendi liikmed, et taoline idee süvendaks veelgi antipaatiat Euroopa Liidu vastu ning õõnestaks liikmesriikide suveräänsust.
    "Selline reformilepingute süsteem on Euroopa surm, kui sellega edasi minna," ütles endine Belgia peaminister ja liberaalide fraktsiooni juht Guy Verhofstadt.
    Plaan ei ole siiski veel valmis - valitsusjuhid on aruteludeks aega võtnud vähemalt tuleva aasta juunini.
    Taolise reformileppe saaksid sõlmida kõik euroala riigid ning sellest huvitatud riigid väljaspool euroala ning need koostakse eraldi iga riigi vajadustest lähtuvalt. Ülemkogu järelduste töövariandi järgi soovib EL kaasata reformileppe kokkupanekul rahvusparlamendi, et reformidele oleks võimalikult suur riigisisene toetus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.