Riigid, mis on valmis ellu viima hariduse, tööturu või õigussüsteemi reforme, saavad täna Brüsselis Ülemkogul arutuse all oleva plaani järgi vastu kas laene, garantiisid või tagastamatut abi.

"Kuidas selliseid riike nagu Prantsusmaa ja Itaalia reformima saada?" ütles Hollandi peaminister Mark Rutte Ülemkogule saabumisel. "See on frustreeriv, kui vähe seal edenemist on."

Nüüd, kus rahandusministrid jõudsid kokkuleppele pankade kriisihaldusmehhanismis, on nn reformilepingud euroalal järgmine samm liikmesriikide majanduspoliitika ühtlustamiseks. Seda lisaks juba tänaseks jõustunud koordineerimis- ja kontrollimeetmetele.

Ülemkogul otsivad valitsusjuhid tasakaalupunkti eelkõige Saksamaa nõude vahel, et reformilepingud oleksid siduvad, ning suhteliselt väikese rahasumma vahel, mida selleks otstarbeks ollakse valmis eraldama. Saksamaa kantsler Angela Merkel on nimetanud 20 miljardit eurot, mis vastab 0,2%le euroala SKPst. Brüsseli mõttekoja Bruegel hinnangul peaks summa küündima vähemalt 2%-le SKPst.

Reformid oleksid juriidiliselt siduvad.

Läinud nädalal hoiatasid Euroopa Parlamendi liikmed, et taoline idee süvendaks veelgi antipaatiat Euroopa Liidu vastu ning õõnestaks liikmesriikide suveräänsust.

"Selline reformilepingute süsteem on Euroopa surm, kui sellega edasi minna," ütles endine Belgia peaminister ja liberaalide fraktsiooni juht Guy Verhofstadt.

Plaan ei ole siiski veel valmis - valitsusjuhid on aruteludeks aega võtnud vähemalt tuleva aasta juunini.

Taolise reformileppe saaksid sõlmida kõik euroala riigid ning sellest huvitatud riigid väljaspool euroala ning need koostakse eraldi iga riigi vajadustest lähtuvalt. Ülemkogu järelduste töövariandi järgi soovib EL kaasata reformileppe kokkupanekul rahvusparlamendi, et reformidele oleks võimalikult suur riigisisene toetus.