"Maksukoormus keskpärane"

""Fakt", et "Eestist on saanud kriisi ajal kõrge maksukoormusega riik Euroopas", on tegelikult väljamõeldis," märkis Ligi meilitsi.

"Meie maksukoormus on endiselt umbes 32% ja ELi madalamate hulgas, mis on arenenud maailma keskmine. Tööjõumaksude kirumine on mõistetav, aga isegi neis on Eesti vaid ELi keskmik, samas kui kapitalimaksudest on ta konkurentsitult soodsaim riik. Muinasjutt on see, et mina tegelen ainult ühe aasta eelarvega ning Läti sotsiaalmaksu lagi toob paari aastaga rohkem sisse kui viiks välja," kommenteeris Ligi Pillesaare mõtet, et Eesti hea maksusüsteem on vaid ilus muinasjutt.

Rahandusminister lisas, et ei pea Eesti maksusüsteemi ideaalseks, kuid igasuguste ettepanekute tegemisel soovitas ta mitte panna suuri lootusi koormuse olulisele vähenemisele. "Valijate ootused, mida kinnitavad erakondade reitingud, on aina kaldu suuremate riiklike kulude poole ning igasugust riigipoolset säästlikkust pigem alavääristatakse kui tunnustatakse. Tulemust mõõdavad valimised. Aga ka pärast neid ei määra makse rahandusminister, nagu Pillesaar väidab," kommenteeris Ligi.

"Eduka ettevõtjana vajab Jaan Pillesaar kaitset pigem demokraatliku enamuse eest, kelle jaoks tema mured ei ole prioriteet, kui sotsiaalselt, nagu võiks järeldada tema alatasa kibestunud seisukohavõttude järgi. Aga tema huve on keeruline kaitsta, kui need avalduvad kapriisidena ning tegelikkuse moonutamisena," lisas rahandusminister.

Eesti ja Läti võrdluses peab Ligi enda sõnul olema delikaatne, aga erinevaid sotsiaalse arengu näitajaid ei tee meile sellist häbi, nagu teevad tema hinnangul kodused võrdlejad.

"Pelgalt tööjõumaksude võrdlustes jäävad sellised asjad varju. Ent Läti eelarve on struktuurses puudujäägis, samas kui maksudest tulumaks on tuleva aasta seisuga 4% punkti kõrgem kui meil, mida sotsiaalmaksu lagi ei kompenseeri, nende kinnisvara- või automaksu polegi meie omaga võrrelda. Samuti ei vasta tõele, et nende dividendi maks on 15%, see protsent korjatakse neil kasumilt ära igal aastal sõltumata dividendide maksmisest," täpsustas Ligi. 

„ Pillesaar otsib endale tuge ühelt väga spetsiifiliselt metoodikalt, millega illustreeritakse hüpoteetilise firma maksukohustuste suhet hüpoteetilisse kasumisse. See pole üldise maksukoormus mõõt ja selle järgi oleks meie positsioon hoopis teine ja maksukoormus umbes poole väiksem kui too 67, kui tõstaksime sotsiaalmaksu töötaja arvele," märkis Ligi.

"Mis samuti põnev, sama uuring ütleb, et Eesti oli kiireim tõusja ja 66, % asemel on meie „maksukoormus“ nüüd 49% - põhjuseks Tallinna müügimaksu kaotamine.  Taani oma jääks ikkagi palju madalamaks, ent kõik teavad, et Taani on maksukoormuselt Euroopa tipp,“ märkis rahandusminister.