• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Eesti peamiste kaubanduspartnerite olukord ja väljavaade on üsna erinev, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks, lisas ta.
Tõnu Mertsina kommentaar:Eelmisel aastal kasvas töötleva tööstuse toodang veidi üle 2%, mis oli tublisti üle Euroopa Liidu keskmise. Meie lähinaabritel - Soomel, Rootsil, Lätil ja Venemaal oli esialgsete arvestuste järgi töötleva tööstuse toodang eelmisel aastal languses. Leedus oli aga töötleva tööstuse toodangu kasv Eesti omast kiirem.
Töötleva tööstuse toodangu kasv oli Eestis eelmise aasta esimesel poolel oluliselt tugevam. Teisel poolaastal muutus kasv väga heitlikuks ning oli kolmel kuul isegi languses. Ka detsembris vähenes töötleva tööstuse toodang 4% võrra.
Soome on oma majanduslanguse sügavaima punkti juba läbinud ning tööstustoodangu langus on taandumas, kuid üksnes välisnõudluse paranemine selle riigi majandust ei aita. Elektroonikasektor ja masinatööstus on jätkuvalt tugevas languses. Nii madal konkurentsivõime kui ka vajalikud struktuurimuudatused pärsivad tootmismahtude ja ekspordi jõulisemat kasvu. Samuti ei ole aeglasema palgakasvu ja suure tööpuuduse tõttu oodata eratarbimise paranemist.
Venemaa majanduskasv on juba alates ülemöödunud aasta algusest järk-järgult aeglustunud. Toorainete globaalne nõudlus koos madalamate hindadega jääb veel lähiajal eeldatavasti üsna nõrgaks ja see annab ka valusa hoobi Venemaa majandusele.
Peamiseks kasvu toetajaks jääb küll eratarbimine, kuid avaliku sektori palkade külmutamine ja tarbimislaenude kasvu ohjeldamine hakkab eratarbimise kasvu pidurdama. Venemaa eelarve- ja rahapoliitika jääb eeldatavasti piiravaks, kuna poliitikakujundajad paistavad eelistavat pigem stabiilsust, kuid lühiajalist kasvu.
Mõni sõna ka energiasektorist. Elektritoodang kasvas eelmisel aastal 11% ning ka elektri eksport suurenes peaaegu 40% võrra. Eesti elektrienergia netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 64% suurem kui 2012. aastal. Paraku oli ka energiasektoris aasta esimene pool oluliselt tugevam.
Sügisel hakkasid tavapärasest soojemad ilmad elektritoodangu tarbimist ning toodangut piirama. Detsembris langes Eestis elektritoodang peaaegu veerandi võrra ning elektri eksport läks tugevasse langusesse. Elektrienergia langusele aitas kaasa ka tugevasti alanenud elektri börsihind (aastases võrdluses -15%). Detsembris oli elektri börsihind aasta madalam. Elektri börsihind alanes kogu Põhjamaade elektriturul.
Elektrihinna langust toetas keskmiselt soojemate ilmade tõttu väiksem elektritarbimine. Detsembri alguses võeti Eesti ja Soome hinnapiirkondi ühendav EstLink2 merekaabel kasutusele katseperioodiks, mille jooksul on esinenud paraku mitmeid nii ekspordi- kui imporditõrkeid. EstLink2 käikuandmine integreerib Eesti elektrituru paremini Läänemere piirkonna elektrituruga ning parandab elektrisüsteemi varustuskindlust. Samuti peaks see toetama meie elektrihindade alanemist lähemale Põhjamaade madalamatele tasemetele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele