Kreeka toibub vaikselt, troikaga lõpuks kokkulepe

Lisaks plaanib Kreeka valitsus esimest korda pärast 2010. aastal välisabi küsimist maikuus rahaturgudele naasta ja võlakirju müüa.

"Saame kätte järgmise laenuosa, riik naaseb finantsturgudele, kus intressimäärad on veel pisut kõrged, kuid alanevad edaspidi," ütles Kreeka infrastruktuuri minister Michalis Chrisochoides. "Kreekas ei jätku enam see Igas kvartalis toimuv troika ülevaatuste draama," vahendas agentuur Bloomberg.

Kreeka kümneaastase võlakirja tootlus oli täna alla 7% piiri, 6,60%.

Eile müüs Kreeka Piraeus Bank 500 miljoni euro eest võlakirju, mis oli agentuuri Bloomberg andmeil esimene Kreeka panga avalik võlakirjaoksjon 2009. aastast.

Ajalehe Wall Street Journal andmeil käis peamine vägikaikavedu Kreeka valitsuse ja troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajate - toim.) vahel selle ümber, kas Kreeka peab veel kuskilt eelarvekulusid kärpima.

Lõpuks jõuti kokkuleppele, et eelarve osas on Kreeka eesmärgid täitnud - eelarve on algselt plaanitust varem jõudnud 812 miljoni euroga ülejääki, kui jätta arvestamata kulud võlgade teenindamiseks. Vastavalt kokkuleppele kreeditoridega saab Kreeka valitsus 70% sellest summast kasutada sotsiaalprogrammidele.

Suuri vaidlusi põhjustasid troikaga ka Kreeka pankade kapitalivajadus ja mitmed pooleli reformid, sealhulgas tööturu reformid.

Laenuosast läheb 9,3 miljardit eurot Kreeka võlakohustuste katteks, milles suure osa moodustavad kohustused Euroopa Keskpanga ees.

Kevadest 2010 on Kreekale eraldatud kaks rahvusvahelist abipaketti kogusummas 250 miljardit eurot. Abi tingimuseks seatud kärbetel ja kokkuhoiumeetmetel on olnud ränk hind - Kreeka SKP on kahanenud 2008. aasta  tipust enam kui neljandiku, kuue langusaasta järel on tänavu lootu vaid õhkõrna majanduskasvu, töötus riigis on 28%.

Troika kannustas Kreekat kiiremini edasi liikuma struktuursete reformidega, mis soodustaksid investeeringuid ja lihtsustaks äritegemist.

Järgmise sammuna tuleb kokku lepitud meetmetele saada Kreeka parlamendi kinnitus, kus valitsuskoalitsioonil on vaid kolmehääleline enamus.

"Missioon kinnitas, et Kreeka majandus on hakanud stabiliseeruma ja peaks tänavu pikkamööda kasvule pöörama," ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn täna Brüsselis toimunud pressikonverentsil. "Eelarve osas on eesmärgid täidetud, olulisemate struktuurireformide osas on jõutud kokkuleppele."

Rehni sõnul on oluline reformidega jätkata - investorid on Kreeka vastu taas suurt huvi ilmutamas.

Lähinädalatel kuulutab Kreeka välja 750 miljoni euro suuruse lennujaama projekti hanke Kreetal ning teise hanke 400 miljonit eurot maksva kiirtee rajamiseks Korintose ja Patrase vahele. 2017. a lõpus plaanib Kreeka valmis ehitada kiirraudtee võrgu, ütles infrastruktuuri minister Michalis Chrisochoides.

Aprilli keskel plaanib valitsus parlamendile esitada eelnõu, mis näeb ette Ateena ja Thessaloniki muutmise logistikakeskusteks ning 50 miljoni euro investeerimise tasuta wifi-võrgu väljaarendamisse.

Turismis võib broneeringute baasil tänavu prognoosida  turistide arvu 20%-list kasvu, ütles Chrisochoides.