„Senised näitajad ei ole andnud kindlust suuremat kasvu oodata,“ ütles ta, lisades, et majanduskasvu stagnatsioon või isegi kerge langus ei ole välistatud.

SEB majandusprognoosi järgi on selle aasta keskpaigaks oodata Euroopa majanduskasvu taastumist 1,3 protsendile. Kui SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on Euroopa majandus senimaani Eestiga üsna heas korrelatsioonis käinud, siis veel ei ole Eesti majanduses taastumist märgata ja tõenäoliselt lükkub see edasi järgmisesse aastasse.

Eesti majanduse suurimad välismõjutajad on Soome ja Venemaa. Arumäe sõnul langes Venemaa majandus juba enne konflikti Ukrainaga, kuid praegune poliitiline olukord tugevdab seda kindlasti. Enim on Venemaa majandusele negatiivselt mõjunud investeeringute puudulikkus. Arumäe sõnul tähendab Venemaa olukord jätkuvalt probleeme Eesti veondus-ja laondussektorile, mis oli mullu Eesti majanduskasvu peamine pidurdaja. „Probleemid jätkuvad ilmselt ka sel aastal, paranemismärke ei tundu veel olevat,“ ütles ta.

SEB prognoosib selleks aastaks küll Soome majandusolukorra paranemist, kuid Arumäe sõnul tuleb põhjanaabrite majanduslanguse riskiga jätkuvalt arvestada.

Lisaks Venemaa mõjule takistavad Eesti majandust riigi siseprobleemid. Arumäe sõnul ei olnud möödunud aastal Eesti majanduskasvu ja tööturu arengud teineteisega kooskõlas. Arengud tööturul olid positiivsemad kui majanduses üldisemalt. Sel aastal aeglustub palgatõus viiele protsendile, samuti on oodata tööhõive kuni kaheprotsendilist langust, mistõttu tänavu tööpuudus pisut suureneb. Erinevate sektorite käekäik varieerub, mistõttu peavad Arumäe sõnul inimesed liikuma ühest valdkonnast teise.

Palgakasvu aeglustumine tähendab tänavuse madala inflatsiooni tõttu siiski tarbijatele üsna suurt reaalse sissetuleku kasvu, märkis Arumäe: „Inflatsioon on sel aastal 0,6%, seega need, kelleni palgakasv jõuab, on väga heas olukorras.“

Arumäe lisas, et kohanemisaasta tuleb ka ekspordi konkurentsivõime osas. Kui mullu ekspordi konkurentsivõime vähenes märkimisväärselt ja ekspordi kasv aeglustus, siis selle aasta inflatsiooni vähenemine ja ekspordihindade langus loob 2015. aastaks ekspordi kasvuks soodsama võimaluse.

Arumäe sõnul on positiivseks muutuseks uue valitsuse tulek, kelle senised lubadused suurendada sotsiaal- ja lastetoetusi peaksid toetama Eesti sisetarbimist, Kuna lubadused tähendavad kulutuste suurendamist, kuid tulude allikaid pole eriti välja käidud, suureneb Arumäe sõnul ilmselt eelarve defitsiit ja valitsussektori võlg.

Arumäe lisas, et valitsuse plaan saada üks maksuallikas tänu maksupettuste vähendamisele on pehmelt öeldes küsitav.