Aastaid puhkust vältiv töötaja võib olla turvarisk

Marta Jaakson 22. mai 2014, 15:11

G4S sisekontrolli osakonna juhtaja Rain Pent rääkis tänasel Turvakonverentsil, et sageli satuvad pahuksisse töötajad, kes pole aastaid puhkust välja võtnud või on esimesed ja viimased töölt lahkujad.

Haldusuudiste toimetaja Juuli Laanemetsa intervjuu G4Si sisekontrolli osakonna juhtaja Rain Pentiga:

Millele on tark tähelepanu pöörata, kui hakkad inimest tööle võtma?
Andmekaitse inspektsiooni meetodid on väga head ja sisekontrolli korral on andmekaitsest abi. Ilma põhjuseta me mingi kretinismi vormiga tegelema ei pea - ei pea pealt kuulama, salvestama ega pildistama.

Teil G4Sis töötab 2700 inimest?
See on õige number, me oleme voolavusprotsendiga 35-30%. Meie sektoris on see tavaline number.

Selline kaadrivoolavus kõlab ebaturvaliselt?
Kui me kliendiga kohtume, hankel osaleme, koostöölepinguid teeme, siis on klient meie kaadrivoolavusest teadlik. See protsent on püsinud juba 10 aastat. Kas te kujutate ette, et 19aastane tuleb valvama karjääri ja teeb seda 40 aastat? Turvatöö saab olla ajutine, lisatöö, vaheetapp.

Kui mõtleme ettevõtete valikut, kus te töötate, siis millele tähelepanu pöörata? Kas veendute selles, et teie töötajal ei ole näiteks SMS-laenusid?
See on viimasel aastal väga aktuaalne teema. Meie sektoris on märkimisväärne hulk inimesi, kelle kohta oleme saanud teate töötasu osa arestimise kohta. See on tõesti koht, mida monitoorime, kuna me valvame oma klientide vara ja infot.

Kui saame kohtutäiturilt kirja, et meie töötaja tööasu tuleb täies ulatuses arestida, siis ma ei usu, et inimene käib tööl ilma, et selle eest midagi saaks. Ma ei saa sellist inimest meie valvatavasse ettevõttesse müüa. Sellised laenukoormused on üks riskifaktor, millele me tähelepanu pöörame. Kui tekib kahtlusi inimese lojaalsuses ja tema kiusatustes, siis kontrollime. Jah, see on probleem - kiirlaenud on ühiskondlik probleem. Hea uudis on see, et inimestel on õigus teha valesid valikuid ja riigil on motivatsiooni kiirlaenu probleeme ohjeldada.

Kas turvaettevõtted tõstavad oma palku?
Meie sektoris on palgatase miinimumpalk kuni keskmine palk. Päästerõngas on aga mujal kui palgatõus. Ükskõik, millisest protsentuaalsest palgatõusust me turvatöötajate puhu räägime, siis absoluutnumbrites ei ole see märkimisväärne.

Mis on väiksemapalgaliste töötajate puhul tööandja lisariskid?
Arvan, et ongi need inimesed, kellel on sellised probleemid. Neil võib see pärssida tööpanust ja aktiivsust, ta mõtted on mujal. Või ta lihtsalt teeb tööpostil valesid valikuid ja otsuseid, mis on tingitud mingist emotsioonist.

See pole ainult turvatöötajate probleem?
Ei. Väike palk ei ole mingi vabandus, et teatud tasandil midagi ei juhtu. Igapäevatöös on mul olnud juhus kokku puutuda inimestega, kes saavad head või väga head palka. Tekitatud kahju on erinev. Väiksemapalgaliste vargused ja kahjud on väiksemad, motivatsioon erinev - näiteks vargus nälja ajel. Suuremate kalade puhul on põhjused ja kahju oluliselt suuremad.

Kuidas vähendada töötajate omavahelist kokkumängu?
Töötajate omavaheline kokkumäng on tihti üks nendest juhtudest, kus midagi tuleb välja. Inimestevahelised kokkulepped kipuvad luhtuma. Sa pead oma inimesi teadma, nende juhid peavad neid tundma, võimaluse korral tuleks inimesi roteerida.

Eriti soovitan tähelepanu pöörata inimestele, kes aastast aastasse ei taha minna puhkusele. Nad on oma sõnul nii tublid ja motiveeritud. Siis võib oletada, et mingil hetkel läheb jamaks. See jamps tuleb siis välja, kui tekib ettenägematu põhjus, näiteks jalavigastus. Ka neid tasuks vaadelda, kes on tööl väga vara, esimesena, või siis kes on ikka viimasena õhtul lahkuja.

Soovitan ettevõtjatel vältida ebaseaduslikku jälitustegevust. On kindlasti neid, kellele meeldib põhitöö kõrvalt olla detektiiv, selle jaoks on koolid, kus saab seda õppida ja arendada. Aga et ei juhtuks halvimat, parem ärge tehke seda. Tasub mõelda, kas ikka toppida igasse arvutisse pulk või kas kõik pordid peavad ikka olema avatud. Inimesed on piisavalt edevad, nii et postitavad kõik ise internetti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. May 2014, 15:11
Otsi:

Ava täpsem otsing