Euroopa Komisjoni soovitused Eestile
Eesti sai Euroopa Komisjonilt viis soovitust riigi rahanduse, tööhõive, hariduse, energiamajanduse ja kohalike omavalitsuste töö efektiivsuse teemadel.
Täna tutvustatakse Euroopa pealinnades Euroopa Komisjoni iga-aastaseid soovitusi, mis lähtuvad iga riigi probleemkohtadest. Soovitusi on jagatud juba neli aastat ning laias laastus on need aastati riigile üsna sarnased, sest need puudutavad n-ö kõige suuremaid üldisi probleeme, ütles riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite täna soovituste tutvustamisel Tallinnas.Euroopa Komisjoni (EK) Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson selgitas, et need on majanduspoliitilised soovitused, mille andmisele eelneb iga riigi Euroopa Komisjonile esitatud reformikava. „Aprillis toimuvad Euroopa Komisjoni kahepoolsed kohtumised riikidega, kus kaardistatakse probleemsed valdkonnad, ning nende tulemusena antakse mai lõpus või juuni alguses riikidele soovitused, mille eesmärk on toetada iga riigi majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist,“ lisas Höövelson.Euroopa Komisjoni soovitused Eestile on valdkonniti järgmised:1. Riigi rahandus- Soovitame Eestil tugevdada oma eelarvestrateegiat, et tagada keskpika eelarve-eesmärgi saavutamine aastaks 2015.Eesti keskpikk eelarve-eesmärk on struktuurne eelarve ülejääk, mis on Höövelsoni sõnul väga ambitsioonikas. „Miinimumeesmärk saab olla -1 protsent riigi SKPst ning paljudel riikidel ongi see nulli kandis. Komisjon hindab liikumist eesmärgi suunas ning Eestil on päris raske oma eesmärgist kinni hoida,“ selgitas ta.2. Tööturg ja sotsiaalpoliitika- Suurendada madalapalgaliste töötajate stiimuleid töötamiseks.„Eestis on tekkinud on töötuslõks, mis tähendab, et erinevaid toetusi kombineerides on võimalik saada kokku miinmpalgaga võrdväärne summa. Niimoodi talitavad inimesed on vähe motiveeritud tööle minem, seega peaks riik mõtlema, mida saaks teha nende motiveerimiseks minna tööle,“ kommenteeris Höövelson.- Aktiveerida tõhusamalt tööturult eemal olevaid inimesi ehk töövõimetushüvitise saajaid- Tagada tööhõivereformi vastuvõtmine ja elluviimine- Suurendada perepoliitika kulutõhusust ja parandada lastehoiuteenuste kättesaadavust- Edendada ettevõtlust ja töökohtade loomist suure tööpuudusega piirkondades3.Haridus ja innovatsioon- Tagada haridussüsteemi vastavus tööturu vajadustele- Tõsta elanikkonna oskuste taset ja laiendada elukestva õppe võimalusi- Suurendada kutsehariduses õppijate osakaalu ja kasutada rohkem töökohapõhist õpet ehk luua rohkem praktikakohti, võimaldades noortel juba õpingute käigus rohkem päris tööeluga kokku puutuda- Soodustada teadustegevuse spetsialiseerumist, teadustegevuses on vajalik täiendav prioritiseerimine ja rahvusvahelistumine, et suunata enim raha kõige perspektiivikamatele projektidele- Süvendada ettevõtete ja teadusasutuste tihedamat koostööd4. Energiapoliitika- Suurendada energiatõhustust elamutes ja tööstushoonetes- Suurendada oluliselt keskkonnastiimuleid transpordis ja soodustada ressursitõhusamat transporti – vähem sõiduautosid, rohkem ühistransporti- Jätkata piiriüleste enegiaühenduste arendamist eesmärgiga mitmekesistada energiaallikaid- Soodustada Balti riikide energiaturgude integreerimist5.Haldusvõimekus - Tasakaalustada kohalike omavalitsuste (KOV) tulusid ja neile pandud kohustusi, et KOVidel oleks reaalseid vahendeid elanikele vajalike teenuste pakkumiseks- KOVide rõhuasetus avalikele teenustele – tagada kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine kohalikul tasandil, eelkõige tööturul osalemist toetavad teenused