EL: Eesti astus töötuse lõksu

Eile tutvustati Euroopa pealinnades Euroopa Komisjoni iga-aastaseid riigipõhiseid soovitusi, lähtudes iga riigi probleemvaldkondadest. Eesti sai Euroopast viis soovitust riigi rahanduse, tööhõive, hariduse, energiamajanduse ja kohalike omavalitsuste töö efektiivsuse kohta. Domineerib selgelt tööjõu teema, mis jooksis läbi koguni kolmes soovituses viiest.

“Eestis on tekkinud töötuslõks, mis tähendab, et erinevaid toetusi kombineerides on võimalik saada kokku miinimumpalgaga võrdväärne summa. Niimoodi talitavad inimesed on vähe motiveeritud tööle minema, seega peaks riik mõtlema, mida saaks teha nende motiveerimiseks minna tööle,” kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson.

Euroopa Komisjon näebki Eestis probleeme eelkõige madalapalgaliste töötajate väheses stiimulis tööd teha, ettevõtjate ootuste ja tööjõu tegelike oskuste ebakõlas ning ettevõtluse väheses levimises suure tööjõupuudusega piirkondades.

Soovituste tutvustamisel viibinud Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul pole mitte sotsiaaltoetused Eestis liiga suured, vaid madalapalgalisi töökohti on liiga palju. “Kohati pakutakse täiesti kaheksa tundi tõsist tegevust nõudva töö eest väga minimaalset tasu, mis tõesti ei motiveeri.

Paraku asuvad need tööd sageli ka kohtades, milleni jõudmine nõuab kulusid, näiteks maapiirkondades lähimates asulates, kuhu sõitmine on töötajale juba kulukas. Töötaja reageerib sellele teise töökoha leidmisega ehk enamasti hoopis Tallinnasse või Soome kolimisega. Riigi rida on luua töökohad, kus oleks inimväärne palk, ja Euroopa Komisjon tuletas seda ilmselt põhjusega meelde,” ütles Josing.

Euroopa Komisjon soovitab Eestil tagada haridussüsteemi parem vastavus tööjõuturu tegelikele vajadustele ning niikaua, kui meie haridussüsteem ei valmista kohe esimesel katsel ette inimesi, keda tööandjail vaja läheb, peavad ettevõtjad panustama ise oma töötajate ümber- ja täiendõppesse. Ka kõrgharidusega, kuid omandatud erialast erineval töökohal töötavad inimesed on tööandjatele sobivate oskusteta tööjõud.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe Andres Haameri sõnul ei ole mõtet õppida asju, mida Eesti riigis vaja ei lähe. “Ma ei tea, mida tehakse kõikide ärijuhtidega. Äri on pood, kas me koolitame siis poejuhatajaid? Meil on vaja inseneriharidusega inimesi, kes oskavad integreerida oma teadmised vastavasse keskkonda ehk nendele töökohtadele, mis Eestit edasi arendavad,” ütles ta.

“Oleme võidelnud kogu aeg selle eest, et tõsta au sisse kutseõpe, sest inimesed omandavad selle käigus kutsed, mida läheb päriselt vaja. Kutseõpe jätkub rakenduslikus kõrghariduses ning sealt omandatud oskustega inimestest meil praegu tööturul puudu ongi,” lisas Haamer.

Josingu sõnul aga on kogu elufilosoofia läinud täiendõppe peale ning see on kogu maailmas nii, et inimene ei tööta enam sellel erialal, mida ta õppinud on, vaid peab kogu aeg uusi asju juurde õppima. Euroopa Komisjoni poolt Eestile soovitatud ümberõppe­ideedesse töö leidmiseks suhtub Josing aga skeptiliselt.

“Meil on pigem fundamentaalne nihe: sellelt, mida on teatud eluperioodil põnev õppida, näiteks kultuuriantropoloogia, on väga raske minna üle tehnikaerialadele. Matemaatikat peab hakkama õppima ikkagi neljandas klassis. Loota, et kehvas matemaatikus avaneb 30ndates füüsikadoktor, on utopistlik. Kuigi meil on puudu insenere, on noortele raske selgeks teha, et nad peaksid eriala valides mõtlema lisaks põnevusele ka tulevastele töökohtadele, sest insenerialasid ongi raskem õppida,” lisas ta.

Ettevõtluse soodustamine suure tööpuudusega piirkondades on tegevus, mille Euroopa Komisjon samuti Eesti soovituste hulgas välja tõi.

“Kui mingites maaregioonides pole töökohti, siis varem või hiljem kolib pere sealt minema. Kui nad seda teevad, pole mõtet sinna kavandada ka järgmist etappi – lasteaiakohti või kauplust. Omavalitsus peaks huvituma ettevõtjate leidmisest oma regiooni, kuid eriti head otsimisvormi meil ei ole,” ütles Josing.

Euroopa Komisjon on jaganud soovitusi juba neli aastat ning laias laastus on need aastati ühele riigile üsna sarnased, sest need puudutavad n-ö kõige suuremaid üldisi probleeme, ütles riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite eile soovituste tutvustamisel Tallinnas.

Aprillis toimuvad Euroopa Komisjoni kahepoolsed kohtumised riikidega, kus kaardistatakse probleemsed valdkonnad ning selle tulemusena antakse mai lõpus või juuni alguses riikidele soovitused, mille eesmärk on toetada iga riigi majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist.

Et Eesti sai vaid viis soovitust, tähendab seda, et paljudes valdkondades Eesti Euroopa Komisjoni meelest soovitusi ei vaja. Üks valdkondi on vaesus, mille kohta said paljud arenenud Euroopa riigid soovitusi, Eesti aga on vaesuse näitajate poolest ELis keskmiste seas.

“Teine küsimus on see, kas riik tegeleb vaesusega. Kui riik ei panusta, teeb Euroopa Komisjon märkuse, Eestis siiski tõusid nüüd vähemalt vajaduspõhised lastetoetused, riik on ennast ­õiges suunas liigutanud, seega pole ilmselt vaja eraldi näpuga näidata,” sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing