• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 14.08.14, 20:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kulla nõudlus kukkus 16%

Globaalne kullanõudlus kukkus teises kvartalis teravalt, selgub  Maailma Kulla Nõukogu (WGC) hiljutisest raportist.
Teises kvartalis oli kulla nõudluseks 964 tonni, mis on võrreldes aasta varasemaga 16% võrra vähem, selgub raportist.
Arvestades turuolukorda, ei tulnud käesolev terav langus aga üllatusena.
2013. aasta teise kvartali langust juhtisid börsil kaubeldavate fondide väljavoolud, kuna investorid nägid Föderaalreservi kärbete taga inflatsiooni suurenemise ootuseid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2014. aasta teises kvartalis on kulla hinna volatiilsus jäänud keskmisest madalamaks.
Suur osa langusest pannakse juveelide ning mündiinvesteeringute languse arvele. Nõudlus juveelide järele, mis ajalooliselt ületas poole kullanõudlusest, kukkus 2014. aasta teises kvartalis peaaegu kolmandiku võrra. Kullakangide ja müntide investeerimine kukkus samal ajal võrreldes 2013. aastaga vähem kui poole võrra.
Nõudlus juveelide järele vähenes kõige enam Aasias ja Kesk-Idas, kuigi enamikus lääne turu riikides nõudlus kasvas.
Hoolimata suurest langusest märkis WGC, et kulla ja juveelide nõudlus on pikas perspektiivis siiski normipiires.
Keskpanga nõudlus on jätkuvalt tugev, olles teises kvartalis 117,8 tonni.
2014. aasta teise kvartali ostud kasvasid 28% aasta lõikes, kuna jätkuvad geopoliitilised pinged suurendasid vajadust kullareservide kui kaitsevormi järele, märgib WGC.
Kvartali suurimad kullaostjad olid Venemaa, Kasahstani ning Tadžikistani keskpangad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele