Kulla nõudlus kukkus 16%

Teises kvartalis oli kulla nõudluseks 964 tonni, mis on võrreldes aasta varasemaga 16% võrra vähem, selgub raportist.

Arvestades turuolukorda, ei tulnud käesolev terav langus aga üllatusena.

2013. aasta teise kvartali langust juhtisid börsil kaubeldavate fondide väljavoolud, kuna investorid nägid Föderaalreservi kärbete taga inflatsiooni suurenemise ootuseid.

2014. aasta teises kvartalis on kulla hinna volatiilsus jäänud keskmisest madalamaks.

Suur osa langusest pannakse juveelide ning mündiinvesteeringute languse arvele. Nõudlus juveelide järele, mis ajalooliselt ületas poole kullanõudlusest, kukkus 2014. aasta teises kvartalis peaaegu kolmandiku võrra. Kullakangide ja müntide investeerimine kukkus samal ajal võrreldes 2013. aastaga vähem kui poole võrra.

Nõudlus juveelide järele vähenes kõige enam Aasias ja Kesk-Idas, kuigi enamikus lääne turu riikides nõudlus kasvas.

Hoolimata suurest langusest märkis WGC, et kulla ja juveelide nõudlus on pikas perspektiivis siiski normipiires.

Keskpanga nõudlus on jätkuvalt tugev, olles teises kvartalis 117,8 tonni.

2014. aasta teise kvartali ostud kasvasid 28% aasta lõikes, kuna jätkuvad geopoliitilised pinged suurendasid vajadust kullareservide kui kaitsevormi järele, märgib WGC.

Kvartali suurimad kullaostjad olid Venemaa, Kasahstani ning Tadžikistani keskpangad.