Kust tuleb maailma kuld?

Esikoha nopib kindlalt Hiina. Väärismetallide müügiportaali ja turuinformatsiooni vahendava Kitco Newsi hinnangul ei ole küll täpselt teada, kust suur kullakogus võetakse. Suur osa kaevandustööstusest on erakätes, mistõttu on keeruline leida muu maailmaga võrreldavaid traditsioonilisi toodangunumbreid. Viimase kümnendiga on Hiina kullatoodang enam kui kahekordistunud. Kui 2004. aastal toodeti seal 6,8 miljonit untsi ehk ligi 192,77 tonni kulda, siis tänavuseks toodanguks oodatakse 14,5 miljonit untsi.

Mõneti üllatuslikult pole Hiinas suuri kaevandajaid ning vaid ühe, Zijin Mining Groupi aastatoodang ületab 300 000 untsi piiri. Samuti on riik kurikuulus mäetööstusele kehtestatud võrdlemisi lõtvade regulatsioonide poolest. Väidetavalt töötab suur hulk kaevureid illegaalselt, kasutades keskkonnavaenulikke meetodeid, nagu dünamiidiga lõhkamised. Muret teeb ka kaevandustegevusega tekitatav elavhõbeda saaste. Kuigi puuduvad andmed, kuidas Hiina täpselt oma kullatoodangut suurendab, on tegemist kiireimat kasvu näidanud tootjamaaga alates sajandivahetusest.

Pirtsakas Roheline Manner. Tõsiasi, et Austraalia nopib suurimate kullakaevandajate hõbemedali, on seda muljetavaldavam, et mandri kaljusest maastikust on uuritud vaid 20%. Võimalikke maardlaid varjavad “kaaneks” ristitud settekivimid, mis muudavad uute avastuste tegemise kaevuritele kulukaks. Sellegipoolest on uurimissõela läbinud osa pinnasest andnud elu ühtedele maailma suuremate kullakaevandustele, millest osa on omal ajal olnud au tüürida ka ­Eesti soost mäeinseneril ja suurtöösturil Sir Arvi ­Hillar Parbol.

Alles hiljaaegu on sealne tööstus olnud tunnistajaks uute suurte kaevanduste avamisele. Viimane neist toimus mai teises pooles, mil tootmist alustas kaevandushiiu Newcrest Miningu Cadia Easti kullakaevandus. See moodustab tüki riigi idaosas paiknevast Cadia Valley kaevanduse tegevusest. Ettevõtte teatel loodetakse sealne tootmine 2016. aastaks kergitada 700 000 untsile aastas. Austraalia kulla viimase kümnendi tootmiskõverad meenutavad Ameerika mägesid, sest 2007.–2008. aastal kukkus tootmine drastiliselt. Sellegipoolest on viimasest kümnendist kaheksal aastal kulla tootmine jäänud ligemale 8 miljoni untsi ringi.

Vene karu põu on kullast pungil. Usinamate kullakaevurite mõtteline pronksmedal läheb Venemaale, kes võttis selle koha läinud aastal USA-lt ja hingab nüüd kuklasse Austraaliale. Olimpiada ehk riigi suurim kaevandus on idanaabri juhtivale kullatootjale Polyus Gold Internationalile tulu teeninud juba alates 1996. aastast. Mullu kaevandati Olimpiadast 691 000 untsi kulda.

Kitco Newsi teatel kuuluvad riigi suurimate kaevurite sekka veel Kanada ettevõte Kinross Gold ja kodumaised Petropavlovsk ning Nord Gold. Venemaa kasuks räägib tohutu tootmispotentsiaal. Riigi valitsusele kuulub Siberis Sukhoi Logi nimeline kullamaardla, mis mõnel andmel on 64 miljoni untsiga Indoneesia Grasbergi kaevanduse järel maailma suuruselt teine kullaleiukoht. Lisaks on Venemaal Polyus Goldi hallatav Natalka kaevandus, mille käivitamine viibib 2015. aastani. Kaevandus varjavat endas ligemale 60 miljoni untsi jagu kulda. Polyuse teatel toodab kaevandus juba esimesel aastal 500 000 untsi ja jõuab viimaks 1,5 miljoni untsini aastas.

Sarnaselt Hiinaga on Venemaagi viimase kümnendiga kullatootmisele oluliselt vunki lisanud. Kui 2004. aastal toodeti  veel 5,1 miljonit untsi aastas, siis mullu oli see number kerkinud 7 miljonile untsile. Juhul kui Venemaa jätkab samas vaimus, võib ta uudistesaidi Gold Investing Newsi andmetel tänavu Austraaliast toodangunumbritelt ette rebida. Veebilehe teatel kasvatasid idanaabrid tänavu esimesel poolaastal kullatoodangut 26,6%. Aasta lõikes on analüütikud varem prognoosinud aga hoopis 5% langust.

USA kuld tuleb Nevadast. Ligi kolmveerand suuruselt neljanda tootjamaa USA kullatoodangust tuleb 2,7 miljoni elanikuga Nevada osariigist. Barrick Goldi ja Newmont Miningu eestvedamisel kaevandati mullu ainuüksi Nevada maapõuest  4 miljonit untsi kulda.

Kullamaardlad avastati 1960ndate algul ja varsti pärast seda sai osariik USA kullatoomise keskuseks, olles sedasi üks rikkamaid kullaregioone maailmas.

Lõuna-Aafrika kaotas liidrisärgi. Üllatajana on kunagine maailma kullatootjate raudne esinumber Lõuna-Aafrika Vabatiik nüüd langenud pingerivis lausa viiendaks. Toodangu langus on mõnevõrra vapustav – kui veel 1983. aastal toodeti regioonis 21,8 miljonit untsi kulda ehk 64% kogu maailma toodangust, siis praegu on see number vaid ligemale 6%, mis teeb aastatoodanguks 5 miljonit untsi. Viimase kümne aastaga on sealne kullatoodang järjepidevalt kahanenud.

Witwatersand ja Free State olid aastaid kullakaevurite Meka ning sealt tuleb praegugi suurem osa Lõuna-Aafrika kullast. Siiski on riik oma positsiooni kaotamas ning veel tänavu peaks Peruu kunagise kullakuninga esiviisikust välja põtkima. Kui viimase aastaga kasvas globaalne kullatootmine 5%, siis maailma üks juhtivaid väärismetallide konsultatsioonifirmasid Metals Focus ennustab järgnevateks aastateks pigem langust. Isegi kui kulla hind peaksid hakkama taastuma, võtab aega viimase languse perioodil edasilükkunud kaevandusprojektide käivitamine.

Aktsiad on riskantsed

Kuigi suurimad kaevandusfirmad koonduvad väikse osa riikide kätte, tuleb silmas pidada, et suurem jagu neist teenib olulise osa kasumist väljaspool oma riigipiire. Kaevandajate aktsiad reageerisid mullu 32 suurima aastasisese kukkumise teinud kulla hinnale valuliselt. Kui kuld ise langes 28%, siis kullaaktsiad langesid äriuudiste agentuuri Reutersi andmetel keskmiselt 53%. Tänavu on tuuled pöördunud. Kaheksa kuuga on kulla hinna 9% tõusule kaevandajate aktsiatel vastu panna 22% tõus. ETF Securitiesi asedirektor Simona Gambarini ütles uudistekanalile, et kullakaevandajate aktsiad kauplevad siiani 58% alla oma 2011. aasta tipptaset ja on endiselt alahinnatud.

JP Morgan Global Natural Resourcesi fondi portfellihaldur Neil Gregson rääkis, et läinud aastal kaotasid kullaaktsiatesse investeerijad 50–90% oma rahast. Tänavu on tema hinnangul tulemused kehvemate ja parimate aktsiate vahel üüratud, mil tootlust saab mõõta 150% tõusude ja 50% langustega.