Kust tuleb maailma kuld?

Esikoha nopib kindlalt Hiina. Väärismetallide müügiportaali ja turuinformatsiooni vahendava Kitco Newsi hinnangul ei ole küll täpselt teada, kust suur kullakogus võetakse. Suur osa kaevandustööstusest on erakätes, mistõttu on keeruline leida muu maailmaga võrreldavaid traditsioonilisi toodangunumbreid. Viimase kümnendiga on Hiina kullatoodang enam kui kahekordistunud. Kui 2004. aastal toodeti seal 6,8 miljonit untsi ehk ligi 192,77 tonni kulda, siis tänavuseks toodanguks oodatakse 14,5 miljonit untsi.

Mõneti üllatuslikult pole Hiinas suuri kaevandajaid ning vaid ühe, Zijin Mining Groupi aastatoodang ületab 300 000 untsi piiri. Samuti on riik kurikuulus mäetööstusele kehtestatud võrdlemisi lõtvade regulatsioonide poolest. Väidetavalt töötab suur hulk kaevureid illegaalselt, kasutades keskkonnavaenulikke meetodeid, nagu dünamiidiga lõhkamised. Muret teeb ka kaevandustegevusega tekitatav elavhõbeda saaste. Kuigi puuduvad andmed, kuidas Hiina täpselt oma kullatoodangut suurendab, on tegemist kiireimat kasvu näidanud tootjamaaga alates sajandivahetusest.

Pirtsakas Roheline Manner. Tõsiasi, et Austraalia nopib suurimate kullakaevandajate hõbemedali, on seda muljetavaldavam, et mandri kaljusest maastikust on uuritud vaid 20%. Võimalikke maardlaid varjavad “kaaneks” ristitud settekivimid, mis muudavad uute avastuste tegemise kaevuritele kulukaks. Sellegipoolest on uurimissõela läbinud osa pinnasest andnud elu ühtedele maailma suuremate kullakaevandustele, millest osa on omal ajal olnud au tüürida ka ­Eesti soost mäeinseneril ja suurtöösturil Sir Arvi ­Hillar Parbol.

Aktsiad on riskantsed

Kuigi suurimad kaevandusfirmad koonduvad väikse osa riikide kätte, tuleb silmas pidada, et suurem jagu neist teenib olulise osa kasumist väljaspool oma riigipiire. Kaevandajate aktsiad reageerisid mullu 32 suurima aastasisese kukkumise teinud kulla hinnale valuliselt. Kui kuld ise langes 28%, siis kullaaktsiad langesid äriuudiste agentuuri Reutersi andmetel keskmiselt 53%. Tänavu on tuuled pöördunud. Kaheksa kuuga on kulla hinna 9% tõusule kaevandajate aktsiatel vastu panna 22% tõus. ETF Securitiesi asedirektor Simona Gambarini ütles uudistekanalile, et kullakaevandajate aktsiad kauplevad siiani 58% alla oma 2011. aasta tipptaset ja on endiselt alahinnatud.

JP Morgan Global Natural Resourcesi fondi portfellihaldur Neil Gregson rääkis, et läinud aastal kaotasid kullaaktsiatesse investeerijad 50–90% oma rahast. Tänavu on tema hinnangul tulemused kehvemate ja parimate aktsiate vahel üüratud, mil tootlust saab mõõta 150% tõusude ja 50% langustega.