19. augustil 2004 tegi Google Nasdaqi börsil debüüdi ja palju oli skeptikuid. “Need Google’i poisid tahavad olla miljardärid ja rokkstaarid, käia konverentsidel ja nautida kogu värki. Ootame ja vaatame, kas nad tahavad veel kahe või kolme aasta pärast äri juhtida,” ütles 2003. aastal Microsofti asutaja Bill Gates.

“Olge nüüd. Neil on vaid üks toode ja see on olnud sama viis aastat. Nüüd on neil Gmail, kuid raha tuleb vaid ühest tootest ja see pole viie aastaga muutunud,” märkis 2008. aastal Financial Timesi veergudel toonane Microsofti tegevjuht Steve Ballmer.

Tõestasid, et internetiga saab raha teenida. Mõlema väljaütlemised olid osa üldisest pessimismist Google’i ärimudeli suhtes. Arvati, et toode võib ju hea olla, aga ega internetiga suurt raha teenida ei saa. Nad eksisid. Google oskas pakkuda inimestele tasuta teenuseid, võita turuosa ja viia reklaam inimesteni mitte tüütaval viisil. Ka peab kiitma Google’i suurepärast nägemust tulevikust. Polnud neil börsile minnes ei YouTube’i, Androidi, Chrome’i, prille, isesõitvaid autosid ega paljugi muud.

2004. aastal oli firma käive 3,2 miljardit dollarit ning tööd anti umbes 2000 inimesele. Praeguseks on firma turuväärtus paisunud 400 miljardi dollarini, aastane käive on üle 65 miljardi ning ametlikult on firma palgal üle 52 000 töötaja.

Edu pole tulnud vastuoludeta. Google’it on süüdistatud inimeste järel nuhkimises ja ­eetiliste piiride ületamises – kõik “üllal” eesmärgil müüa täpsemalt suunatud  reklaami. Selle aasta alguses jõudis firma Euroopa Komisjoniga kokkuleppele teha märkimisväärseid muudatusi enda otsitulemustes, et vältida üle nelja miljardi euro suurust trahvi.

Vaadates tulevikku, siis põnevam osa seisab alles ees. Vaatamata töötajaskonna kiirele kasvule valib Google endiselt ülihoolikalt töötajaid ning on laiendanud haaret lugematule hulgale aladele. See lubab loota, et tugev käibe ja kasumi kasv jätkuvad ka tuleval aastakümnel.

Aktsia hinna tõus pole peatunud. Mina julgeks väita, et Google’i aktsia, isegi 10 aastat börsil olnuna, on endiselt kasvuaktsia. Kindlasti aitas sellele uut hoogu sisse puhuda split, mis tegi aktsia hinna paljudele investoritele atraktiivsemaks. Firma visioon ja suunatus tulevikku lubab loota, et kasv ei ole peatunud.

Üldine meelestatus Google suhtes on hea. Vaadeldud analüütikuist 39 soovitab Google’i aktsiat osta, 8 hoida. Müüa ei soovita keegi.

 

Google’i aktsia

Kauplemine Nasdaqi börsil algas 19. augustil 2004.IPO-hind oli 85 dollarit.Umbes 1000 firma töötajat tegi IPO üleöö miljonäriks. Kuigi puuduvad andmed, kui palju miljonäre Google on loonud, hinnati firma börsile mineku ajal, et umbes 1000 inimest sai vähemalt paberil dollarimiljonäriks.Firmat kontrollivad endiselt kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page.mullu löödi A-klassi aktsia lahku, aktsionäridele anti iga A-aktsia kohta üks C-klassi aktsia. See lõi pooleks firma enam kui 1000dollarilise aktsiahinna, kuid C-aktsiatel puudub hääleõigus, mis võimaldab Brinil ja Page’il firma üle kontrolli hoida.

 

Ka Google alustas garaažis

Sarnaselt Hewlett-Packardi ja Apple’iga alustas Google tegutsemist garaažis. Firma koduks oli esialgu Susan Wojcicki garaaž Silicon Valley linnas nimega Menlo Park. Wojcicki on praegu YouTube’i juht. Pärast seda on linna kaupa liigutud lõunasse. Esimene “päris” kontor oli Googe’il Palo Altos ning hiljem koliti praegusse asukohta Mountain Views.Esimene koer nimega Yosh­ka liitus firmaga 1999. aastal. Algselt oli tema ülesanne ­oodata firma hoovis UPSi kullerit, kuid hiljem võttis vastu konsultandi rolli. Väidetavalt osales Yoshka mitmetel tööintervjuudel.