Euroopa ahvatleb taas investoreid

Eurotsoon tundub tõesti hädas olevat. Paljud riigid on majanduslanguses, töötus aina kasvab, inflatsioon ei suuda kuidagi hoogu võtta, reformid Itaalias on peatunud, Saksamaa veduril paistab kütus otsa saavat. Ees kummitab Jaapani 20 aasta tagune vari, mis ähvardab Euroopa viia samasugusesse deflatsioonispiraali mitmekümneks aastaks.

Sellest johtuvalt pole üllatav, et investorid on asunud raha Euroopast välja viima. Thomson Reutersi andmeil võtsid Ühendriikide aktsiainvestorid augustis Euroopa aktsiafondidest välja 179 miljonit dollarit ning paigutasid selle sama raha teistele turgudele. Ei saa seda investoritele ka pahaks panna, sest vaadates tugevat langust augustis, siis kes see ikka tahab näha oma raha põlemas.

Saksa peamine aktsiaindeks DAX kaotas läinud kuu alguses üle 600 punkti ja vajus aasta alguse tasemest läbi. Sama järsult langesid pea kõik Euroopa suured aktsiaturud. Kuigi augusti sulast on väheke taastutud, tasub investoritel praegu kergest korrektsioonist kasu hakata lõikama. Seda kahel põhjusel.

Esiteks kuulsime neljapäeval, et Euroopa Keskpank (EKP) hakkab majandust turgutama intressimäärade langetamisega ning väärtpaberite tugiostudega. Põhimõtteliselt võime seda nimetada kvantitatiivseks leevendamiseks (QE), mis leidis aset ka Ühendriikides pärast finantskriisi. QE üks tore kõrvalmõju aktsiatele on nende rallima panemine. Tõestus tuli juba neljapäeval, kui Euroopa peamised aktsiaturud kihutasid uudise peale otse üles. Ka USA on hea näide, kuidas keskpanga massiline rahapumpamine teeb aktsiaturgudele head. Isegi kui QE ei turguta Euroopa majandust, mida see ilmselt ei tee, siis aktsiatele peaks see vaid head tähendama.

EKP otsus tõi endaga kaasa euro järsu odavnemise. Ühisvaluuta kukkus 14 kuu madalaimale tasemele, vajudes üle pika aja 1,30 dollari piirist läbi. See on aga positiivne uudis eksportööridele, kes müüvad eurotsoonis valmistatud tooteid välismaale. Jah, kodumaal võivad asjad kehvasti olla, aga suured Euroopa eksportöörid teenivad niikuinii enda peamise tulu välismaalt.

Hea uudis neile firmadele on ka fakt, et palgad kukuvad. Kasvav tööpuudus Euroopas sunnib inimesi nõustuma üha väiksemate palganumbritega. OECD andmetel kahaneb näiteks Itaalias reaalpalk 2% aastas. Hispaanias ja Kreekas on nii nominaal- kui ka reaalpalk olnud languses juba viimased viis aastat. Kreeka keskmine palk on lausa 22% madalam, kui viis aastat tagasi.

Teistes Lõuna-Euroopa riikides olukord palju parem ei ole. Jah, palkade kahanemine on halb uudis töölistele, kuid surve firmade palgafondile leeveneb - tööjõukulud kui mitte ei kuku, siis vähemalt ei tõuse ka. See lubab aga ettevõtetel kasumeid kasvatada, sest ajal, kui välismaal suudetakse nõrgema euro tõttu suuremaid kasumeid tuua, makstakse töötajatele palkadena sama või vähem.

Seega jääb suurtele eksportööridele nagu L'Oreal, BMW või Nestlé üle vaid müüki välisturgudel kasvatada, et kompenseerida langust kodumaal. Kuna ülejäänud maailmas on majandused paremas seisukorras, siis peaksid nad olema selleks võimelised küll. Kui me arvestame kokku madalamad tootmiskulud ja kasvava müügi, siis tulemuseks on suuremad kasumid ja kõrgemad dividendid.

Ja paistab, et just see ongi praegu aset leidmas. Henderson Global Investors avalikustas läinud kuul uuringu, mille kohaselt kasvasid dividendi väljamaksed Euroopas kiiremini kui üheski teises regioonis. Jättes välja Suurbritannia börsifirmad, suurendasid Euroopa ettevõtted teises kvartalis omanikutulu väljamakseid 18% aastases võrdluses. Kokku maksti välja ligi 115 miljardit eurot. Üldiselt oli dividendide kasv tugev, suurenedes üle maailma 11%, kuid kõige eredamalt paistis silma just mandri-Euroopa.

Suure tõenäosusega see trend jätkub. Tark investor näeb siin võimalust osta tugevaid Euroopa suurfirmade aktsiaid, kes globaalsel tasandil omavad tugevat positsiooni ja kes on olukorras kasutamaks ära eespool väljatoodud tegureid enda hüvanguks. Seega, ärge muretsege niivõrd eurotsooni pärast, vaid vaadake laiemat pilti.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Harry Tuul