Ukraina grivna kukkus robinal, põhja ei paista

Ukraina grivna kukkus eile keskpäevaks USA dollari vastu üle 8%, mis oli ühtlasi ülemaailmselt suurim kukkumine.

Aasta algusest on grivna dollari vastu kaotanud 41%. Ehkki nõrgenenud grivna ­aitab suurendada Ukraina ekspordi konkurentsivõimet, kiirendab see inflatsiooni ja õõnestab kodumaist pangandussüsteemi. Rahvusvaheline ­Valuutafond (IMF) hoiatas oma 17 miljardi dollari suuruse abipaketi riskianalüüsis, et kui vahetuskurss peaks langema 12,5 grivnale dollari kohta, vajab pangandussektor täiendavat abi­paketti 5% ulatuses SKTst. Eile pärastlõunase seisuga maksis 1 dollar 14 grivnat.

Oma täielikus programmi ülevaates revideeris IMF grivna prognoosi 10–12,5 peale ja tunnistas, et Ukraina vajab oma rahanduse päästmiseks täiendavalt 19 miljardit dollarit, juhul kui konflikt kandub 2015. aastasse, vahendas Financial Times.

Praegu prognoosib IMF Ukraina majanduse tänavuseks languseks 6,5%, ent seegi tundub hetke­olusid arvestades optimistlik. Ukraina keskpank teatas hiljuti, et sisemajanduse kogutoodang võib kahaneda koguni 9–10%.

Ees terendab järsemgi langus. Kui konflikt ­Kiievi ja Moskva mahitatud separatistide vahel nii pea ei vaibu, võib grivnat mõistagi oodata veelgi järsem langus.

Bank of America Merrill Lynchi analüütik ­Vadim Khramov tõdes pangateates, et isegi kui praegune grivna kaupleb oma fundamentaal­taseme lähedal, võib kriisi eskaleerumisel surve grivnale jätkuda. “Meie hinnangul on aasta lõikes suur risk praeguselt tasemelt devalveerida 10–20%,” märkis ta.

Samal ajal pakkus Ukraina parlament eile Ida-Ukrainas sõdivatele separatistidele amnestiat ja mässuliste valduses olevale Donetskile ja Luganskile “eristaatust”. Enamik 450 parlamendisaadikust, andis ideele rohelise tule. Pakkumine peaks rahustama viis kuud väldanud sõjalist vastuseisu, mis on nõudnud üle 3000 inimelu. Samuti ratifitseerisid eile Euroopa Liidu ja Ukraina parlament samaaegselt vabakaubanduslepingu, millest praegune kriis kaudselt alguse sai.