Arengufondi tuleviku ­arutelu toimub kummalisel viisil ajal, mil organisatsioon on äsja väljunud oma edukaimast investeeringust.

Et aga sellised investeeringud on innovaatiliste ettevõtete kasvuks häda­vajalikud, on GrabCAD küll tõestanud. GrabCADi edu taga on kahtlemata asutajate jõud, intelligents ja visioon, mis võimaldas nelja aastaga tõusta nullist inseneride maailma tippu, kuid alahinnata ei saa ka ­investeeringute olulisust.

Algul vaid idee. Tavaliselt on idufirmal algul olemas vaid unikaalne idee. Reeglina on tegu kas uue tehnoloogia või ärimudeliga. GrabCADil oli selles faasis kaks entusiastlikku vedajat, slaidiesitlus ja esimesed maksvad kliendid. Nii ­Hardi Meybaum kui ka Indrek ­Narusk käisid põhikohaga palga­tööl. Selles etapis oli vaja arendada ja testida prototüüpe, luua ­õige meeskond, defineerida sihtkliendid, testida nii erinevaid ideid, kontseptsiooni kui ka ärimudelit. Samas on ettevõtte käive tagasihoidlik ja investeering suure riskiastmega.

Riskikapitalisti - ingel­investori ning kaasinvestori jaoks on alati peaküsimus, kuidas ära tunda, et uues tegevusvaldkonnas kasvav idee on piisavalt hea, et just sellesse ja selle elluviijasse oma raha, oskusi, kontakte ja aega panustada.

Enne kui GrabCADi investeering teoks sai, olime Arengufondi ja GrabCADi meeskonnaga ideed ca pool aastat Arengufondi kiirendis SeedBooster ühiselt arendanud, et jõuda tõestuseni, kas võimalikud kliendid seda toodet üldse vajaksid. Toode ise muutus protsessi jooksul mitu korda.

GrabCAD oli üks minu esimestest ingelinvesteeringutest. Erainvestori seisukohast oli  väga suur risk panustada selles summas täiesti tõestamata ettevõttesse. Et Eestis oli toona varase faasi investeeringuteks vähe kapitali, andis pariteetsetel alustel Arengufondiga investeerimine selgelt suurema kindluse panustamiseks.

Nüüdseks on riskikapitali ettevõtted ja äriinglid Eestis koondunud kahte organisatsiooni - Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni ning Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni -, kes on riigi peamised partnerid, et püsida globaalses konkurentsis.

Avalik sektor toetab. Väikeses avatud majandusega riigis peab riik olema ökosüsteemile toeks, kui see ise (veel) ei toimi. Ka arenenud kapitaliturgudega riikides toetab avalik sektor jätkuvalt investeeringuid kõrge riskiga ettevõtetesse kõige varasemates arengufaasides. Riigi poliitiline otsus on, mil viisil seda teha. Eestis oleks kohane toetada seda äriinglite kaasinvesteerimisfondi ja erafondidesse tehtavate nurgakiviinvesteeringute kaudu.