Mario Draghi kutsus kolleegid perifeeriasse

Mario Draghi on oma kolleegid tänaseks kutsunud Napolisse, et Itaalia suuruselt kolmandas linnas, kuid riigi ühes vaesemas piirkonnas arutada, mida Euroopa Keskpank euroala majanduse elavdamiseks veel teha saaks."Kui euroalal on perifeeria, siis on see Napoli," ütles endine linnavalitsuse liige, ökonomist Riccardo Realfonzo agentuurile Bloomberg.Tööpuudus Napolis on 25,8%, kaks korda kõrgem Itaalia keskmisest, ning SKP elaniku kohta kolmandiku võrra keskmisest madalam. Lisaks maffia ja üle ajavate prügilate tõttu perioodiliselt korduvad prügikriisid. Majandus on stagnatsioonis, hinnad langemas ja lootust vähe."Seda lõhet, mis on Capodimonte kuningalossis toimuva debati ja igapäevaelu reaalsuse vahel üksi rahapoliitikaga ei kata," märkis Realfonzo.Ka Mario Draghi rõhutab pea igas sõnavõtus, et keskpanga stiimuliga üksi Euroopa majandust jalule ei saa. Vaja on reforme ja paremat ettevõtluskeskkonda.

Keskpank pakendatud laene ostma

Tänaste arutelude keskmes peaks olema Euroopa Keskpanga uus varaga tagatud väärtpaberite (ABS) tugiostuprogramm, mille eesmärk on leevendada euroalal väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenupõuda. Just need ettevõtted oleksid potentsiaalselt peamised uute töökohtade loojad. Eurostati värskeil andmeil püsib töötus euroalal 11,5% tasemel.Idee on pakkida firmalaenud (ja samuti eluasemelaenud) kommertspankade bilansis kokku uuteks väärtpaberiteks, mis Euroopa Keskpank seejärel oma bilanssi üles ostaks. See ergutaks laenuraha liikumist - sel moel vabanevad vahendid tuleks kommertspankadel uuesti ettevõtlusesse (v.a kinnisvaraarendus) suunata.Pakendamise põhimõte on sama kui omal ajal USAs hoogu läinud eluasemelaenude pakendamine, millest küsitava väärtusega alusvarast läks lahti üleilmne finantskriis.Mario Draghi rõhutas aga läinud kuul toimunud pressikonverentsil, et Euroopa Keskpank ostaks vaid kõige kvaliteetsema ja läbipaistvama alusvaraga võlakirju ning näeks hea meelega, et liikmesriikide valitsused riskantsematele varadele täiendava garantii annaks.Nagu vahendas agentuur Bloomberg, Saksamaa ja Prantsusmaa valitsus ideed ei toeta. See võiks luua olukorra, kus investorid jätavad riigi garantiile lootes iseseisvad analüüsid tegemata.Draghile sekundeerib aga agentuur Moody's, mille andmeil on viimasel kümnendil Euroopas emiteeritud varaga tagatud võlakirjadest n.ö hapuks läinud vaid 2%, võrreldes viiendikuga USAs.Uue abinõu peamine pooltargument on, et see võib tõesti efektiivsemalt kui keskpanga varasemad meetmed aidata laenurahal ettevõteteni jõuda.Suuremad ja mõjukamad kriitikud on aga taas Saksamaal.Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann hoiatab, et Euroopa Keskpank võtab sellisel moel tegutsedes oma bilanssi liiga suure riski. Kvaliteetsematele ABS väärtpaberitele on juba praegu turg olemas, nii tuleks keskpangal eelkõige osta just suurema riskiga võlakirju. Korduvalt on Weidmann ning samuti ka rahandusminister Wolfgang Schäuble tauninud, et keskpanga sekkumine vähendab survet poliitikutele läbi viia majandust elavdavad reformid.Saksa Ifo instituudi direktori Hans Werner Sinn kirjutas ajalehes Financial Times, et erasektori  võlgu üles ostes kantakse euroala maksumaksjatelt sadu miljardeid eurosid raskustes ettevõtjate kreeditoridele, tehes Euroopa Keskpangast halbade varade panga. Sinni hinnangul on keskpank oma mandaadist üle astunud ning seadust rikkunud.ABS programm on tekitanud kõhklusi ka selles osas, et taolisi võlakirju on Euroopa turul suhteliselt vähe - nii ei pruugi Euroopa Keskpanga tugiostud olla piisavalt mõjusad. Ja mõju annab ennast ilmselt oodata - kiiret toimet ei ole. Financial Times arutles eile, kas ja kuidas hõlmaks programm  ka selliste euroala riikide võlakirju, millel ei ole investeerimisjärgu reitingut nagu Kreeka ja Küpros.Ja odavat laenuraha pakub Euroopa Keskpank juba ka likviidsuslaenude näol.