Zürichi Ülikooli teadlaste uurimisgrupp kasutas mängulisi eksperimente. Uuringus, mis avaldati ajakirjas Nature, osales 200 pankurit. Uurijad jagasid osalejad juhuslikkuse põhimõttel kaheks. Enne mängu küsiti „ravigrupilt“ rida tööalaseid küsimusi (nt mida te pangas teete?) samal ajal kui „kontrollgrupilt“ päriti isiklike igapäevaasju (nt kui mitu tundi vaatate televiisorit?).

Mängu ajal viskasid osalejad kulli ja kirja kümme korda nii, et keegi ei jälginud neid, ning teatasid tulemuse uurijatele veebi teel. Mängijad teadsid ette, kumb tulemus (kas kull või kiri) toob eduka viske korral 20 dollari suuruse preemia.

Kui igaüks olnuks täiesti aus, oleks kogu grupi võiduvisete osakaal olnud 50 protsenti. „Kontrollgrupp“ oligi nimetatud tulemusele lähedal 51,6 protsendiga. „Ravigrupp“, keda eelnevalt suunati mõtlema pangandusele, teatasid aga 58,2 protsendist võiduvisetest – statistiliselt oluline nihe ebaaususe suunas. Teadlaste hinnangul võiks petturite arv selles grupis ulatuda 26 protsendini.

Šveitsi teadlaste uuringugrupi liige Michel Marechal selgitas, et pankurid käituvad tavalises olukorras keskmiselt ausalt. „Kui nad aga samastavad end panga töötajana, muutub oluline osa neist ebaausateks,“ sõnas Merchal.

Uurijad kontrollisid, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teistes valdkondades ning korraldasid sarnase uuringu ka ravimistööstuse, telekomiäris, IT-sektoris ja õpilaste seas. Neil juhtudel ei kaasnenud häälestusega oma erialale ebaausust.

„Need leiud kinnitavad levinud arvamust finantssektori kohta,“ kommenteeris Lyoni Ülikooli majandusprofessor Marie Claire Villeval. „Usalduse taastamiseks on oluline kindlustada aus ärikultuur selles sektoris.“