Nafta hinna kõikumise vastu biokütusega

Artikkel

- Uudised
- Ken Rohelaan
- 30. november 2014 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hinna kõikumise vastu biokütusega
SW Energia üks omanikest ja juhtidest Tarmo Saarts on katlamaja elueaks arvestanud 20 aastat.Foto: Andras Kralla
Kuigi nafta hind on kõvasti langenud, rajab soojusenergia tootja SW Energia hakkpuidul katlamaju, mis ettevõte juht Tarmo Saartsi hinnangul peaksid ennast kümne aastaga ära tasuma.
SW Energia avas eelmisel nädalal viis katlamaja, mis on läinud üle hakkpuidule varasema fossiilkütuse asemel.
Hakkpuitu kui kütust hakkas SW Energia eelistama 2009. aastal, kui pärast mitmeid arvutusi ja messide külastusi otsustati, et fossiilsete kütuste kallinemise taustal ei ole mõtet enam vanaviisi jätkata. "Arvutasime läbi kõik kütuseliigid alates maaküttest, pelletist (puidugraanul), erinevad gaasid. Lõpuks jõudsime hakkpuiduni, kuna see on kõige keskkonnasõbralikum ja odavam kütus. Arvan, et see jääb nii ka lähima kümne aasta jooksul," ütles Saarts.
Saarts on katlamajade elueaks arvestanud 20 aastat ja loodab, et hakkpuit on ka 20 aasta perspektiivis sama väärtuslik kütusematerjal. "Aga see on kohvipaksu pealt ennustamine. Oleme ise arvutanud ja küsinud ekspertide arvamusi ning usume, et kümme aastat on praegu kasutatav tehnoloogia veel väga hea," ütles ta.
SW Energia
Toodab, jaotab ja müüb soojusenergiat
Tegutseb peamiselt maapiirkondades
Tütarettevõtted: Par-Cal (100%), SW Kütus (100%), Pakri Varad (100%) ja Soojusenergia (49%)
Omanikud: Heini Kunimägi (50%) ja Tarmo Saarts (50%)
Konsolideeritud majandustulemused*:- müügitulu 2012: 13,2 miljonit eurot (2011: 9,8 miljonit eurot);- ärikasum 2012: 1,8 miljonit eurot (2011: 0,4 miljonit eurot);- puhasrentaablus 2012: 14,5% (2011: 3,8%);- varade tootlikkus (ROA) 2012: 20,0% (2011: 5,4%);- keskmine töötajate arv 2012: 67 (2011: 60).
* Ettevõtte aruandeaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.
Vedelkütuse hinnad mõjutavad
Samas valdkonnas tegutseva N.R. Energy juhatuse liige Mati Sarap hindab biokütusega katlamaju ökoloogiliselt nii või teisiti kasulikuks. Tema sõnul on teine aspekt, et praegu ei pruugi need olla majanduslikult nii tasuvad kui aasta tagasi, kui vedelkütuse müügihinnad olid kõrgemad. "Praegu on vedelkütuse hinnad hakanud langema ja tasakaal on natukene paigast nihkunud," ütles Sarap.
Saartsi naftahinna langus ei heiduta. Tema sõnul on nafta ammutamise kohad järjest raskemini kättesaadavad. Samuti viitab ta poliitikale, mis on naftahinna praegu alla viinud. "Kord on see 140 dollarit barrel, siis langeb 60 peale. Keegi ei välista, et 5-6 aasta pärast on see 180-200 dollarit barrel. See on prognoosimatu, kuid samas kõige olulisem tegur lõpptarbija soojahinnale," ütles Saarts. Hakkpuit on kohalik kütus, mistõttu on tema sõnul otsene maailmamajanduse ja poliitika mõju on märksa väiksem. "Lisaks see raha, mis metsast tuleb, jääb Eestisse. Me anname tööd näiteks transpordiettevõtetele. Kaudne kasu on palju suurem," märkis ta.
Küsimuse peale, kuidas jääb ettevõtte otsese kasuga, selgitas Saarts, et tarbija ootab võimalikult odavat soojusenergiat. "Midagi pole teha, hakkpuit on kõige odavam kütus," ütles ta.
CO2 kvoodimüügist Austriale on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetanud kokku 73 kütteprojekti. Neist tänaseks on lõpetatud 47 ning ülejäänud projektid valmivad selle aasta lõpuks.
CO2 müügitulu eest on KIK toetanud nii katlamajade rajamisi, soojustrasside uuendamisi kui ka koostootmisjaamade rajamist. Soojustorustike rekonstrueerimine aitab pärast valmimist hoida aastas kokku soojust ligi 59 000 MWh. See on võrreldav Võru või Kuressaare linna aastase soojustarbimisega. Projektide aastane CO2 kokkuhoid ületab 125 000 tonni.
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist 14 aastaga toetust saanud üle 16 000 projekti.
Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus
KIKi toetus hädavajalik
Saarts ütles, et kütteliigi vahetuseks vajavad suuremat abi pigem väiksemad kui suurema tootmisvõimsusega katlamajad. See on ka üks põhjus, miks KIKist toetust saadakse. Samuti aitab odavam kütus langetada hinda tarbijale. See lubab omakorda muuta hinnataseme suuremate piirkondadega võrreldavaks. Kui KIKi toetust poleks, siis selliseid projekte, eriti väiksemates piirkondades ei saaks teha. Saartsiga nõustub Sarap, kelle sõnul on ka nemad saanud KIKist toetusi ning plaanivad ehitada hakkpuidukatlamaju.
Saartsi teatel on SW Energial Eestis umbes 120 katlamaja. "Kui me 2008 istusime maha ja 2009 alustasime arvutustega ja ekspertide kaasamisega, siis oli meil kokku 3 hakkpuidukatlamaja. Selle aasta lõpuks on meil neid 30," märkis Saarts. Tema sõnul on 30st projektist 19 tehtud KIKi toetusega. Ülejäänud on ettevõte ümber ehitanud omavahenditega. "Kogu nipp, miks hind langeb tarbijate jaoks, on see, et KIKi investeeringutoetust me sooja hinna sisse ei saa panna ega panegi. Abi ei tule meile, vaid tegelikult võidab puhtalt tarbija," lisas Saarts. Tema sõnul oleks kasulikum isegi ehitada omavahenditest, sest soojusettevõtja teenib investeeritud kapitalilt.
Sarapi sõnul on hakkpuidukatlamajad pikas perspektiivis kindlasti õigustatud. Näiteks 5-10 aasta pärast peaks sellise kütuseliigi eelistamine olema majanduslikult tasuvam. "Hakkpuidukatlamajade põhiline mure ongi see, et investeering ehitusse on nii suur, et mõjutab soojuse hinda ja võit vedelkütusega ei pruugi enam nii suur tulla. 5-10 aasta pärast on osa katlamajast rahaliselt juba amortiseerunud ja see mõju soojuse hinnale on ka väiksem," selgitas ta.
Saarts lausus, et SW Energia 120 katlamaja hulka kuulub nii ettevõtte omatavaid katlamaju, rendil katlamaju kui ka tööstusettevõtetele kuuluvaid katlamaju, kus SW Energia on teenuse osutaja. Ta lisas, et business-to-business osa on jämedalt 60% ja kaugkütte osakaal on 40%.
Hetkel kuum