Äripäev • 2. detsember 2014
Jaga lugu:

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk  Foto: Andres Haabu

Uute kodulaenude maht püsib tugevas kasvus kogu Baltikumis, samas on tempo aeglustumas, teatas Swedbank.

Tehingute arv on 2014. aasta 9 kuuga Baltikumi pealinnades aeglustunud, III kvartali kasv on kõikjal negatiivne. Aktiivseim on Vilniuse kinnisvaraturg. Hinnakasv on kiireim endiselt Tallinnas.

Eestis on 2014. aasta 9 kuuga vähenenud omavahenditest ostmine.

Endiselt ostab eestlane lätlase ja leedulasega võrreldes väiksema üldpinnaga kodu.

Neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis alla 2%, Lätisca1/3 ja Leedus 1/5 klientidest.

Enim on laenuvõtjaid 26-30 aastaste klientide seas ja laenu võtavad rohkem 1001-1500eurose sissetulekuga inimesed.

Sissetuleku järgi on Baltikumis kokku hinnanguliselt umbes 1,1 miljonit kodulaenu potentsiaaliga inimest.

Allikas: Swedbank

Eestis tuleb kasv kinnisvara hindade kasvust, Leedus aga pigem turu aktiivsuse kasvust, see tähendab, et tehinguid tehakse rohkem.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tukki sõnul on Baltikumi majanduskeskkonna arengud laenamiseks soodsad. „Majanduskasv paraneb, töötus jätkab vähenemist ning reaalpalk kasvab kogu Baltikumis – need asjad loovadki soodsa pinna kasvuks,“ märkis ta.

Tuki sõnul on uusi arendusi müügini jõudnud varasemast tunduvalt rohkem. Uute korterite osakaal kinnisvara tehingutes on kasvanud kogu Baltikumis. Tallinnas tuleb tema teatel 2014. aastal uute korterite aastane müük ligikaudu 65% suurem kui mullu, Vilniuses on kasv umbes 80%, Riias on esimese 8 kuuga aastane kasv 30%.

„Samas vaatame pisut murelikult uute arenduste poole just selle nurga alt, et turule on tulnud suurte arendajate kõrvale ka väiksemaid tegijaid. Seal tuleks kliendil olla veidi ettevaatlikum suuremate ettemaksete tegemisel ja samuti võiks tähelepanu pöörata, milliseid projekte on varasemalt tehtud ning võimalusel tutvuda nende kvaliteedi ja elanike rahuloluga,“ selgitas Tukk.

„Väga positiivne on fakt, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis alles minimaalselt, alla 2%,“ lisas Tukk.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt