Kodukindlustust vali sama põhjalikult kui kodulaenu

07. detsember 2014, 14:30
Heily Aavik agentuurist La Eqwador kinnitab, et on teinud kõik oma kodule mõeldes – üldkindlustuse, kindlustuse tulekahju, loodusjõudude, torulekete, vandalismi vastu ning eraldi kindlustuse kodusele varale.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141207/NEWS/141209762/AR/0/AR-141209762.jpg

Kui kodu soetamiseks küsib enamik inimesi laenupakkumisi mitmest pangast, siis kodu kindlustamisel sünnib otsus sageli möödaminnes esimese pakkumise põhjal.

Kindlustus on aga samasugune finantsteenus nagu laen, mille nüanssidele tasub tähelepanu pöörata, kirjutab 8. detsembri Äripäev kinnisvara rubriigis.

Kindlustada saab nii maja, suvekodu, korterit, kõrvalhoonet kui ka ehitusjärgus maja. “Kindlasti tuleks mõelda ka oma kodus oleva vara kindlustamisele ja seda mitte ainult kodus, vaid ka suvekodus,” sõnas If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss. Koduse vara kindlustus sisaldab ka kaasas oleva vara kaitset nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Näiteks on kindlustusjuhtumiks see, kui telefon kukub maha ja läheb katki, kui sülearvutile peaks kohvi peale minema või kui poest tulles on jalgratas varastatud.

Erinevaid lisavõimalusi

Porsi sõnul on võimalik teha ka lisakindlustus, mille puhul saab juurde valida üüritulu kaotuse kaitse, mis aitab juhul, kui kindlustusjuhtumi tõttu katkeb välja üüritud korteris üürileping. Samuti tasub mõelda vastutuskindlustuse peale, mis kaitseb teistele tekitatud kahjude eest, lisas Porss. Näiteks kui enda korteris on veeuputus ning sellega rikutakse ka alumiste korterite sisustus, hüvitab kodukindlustus küll enda korteri kahjud, kuid naabritele tekitatud kahju tuleb vastutuskindlustuseta korteriomanikul endal kanda. “Paraku jäetakse enamasti just vastutuskindlustuse kaitse võtmata, samas kui sellega võivad kõige suuremad kulud kaasneda,” märkis Konsap.

Kindlustusseltsid pakuvad üsna sarnaseid kindlustuslahendusi. “Siiski soovivad seltsid teistest erineda ning sellest tulenevalt on kindlustuslahendustele lisatud nii-öelda boonuseid või eeliseid,” lausus Porss. Näiteks on kodukindlustuse puhul üheks boonuseks tasuta koduabi, mis aitab tekkinud probleemide korral ööpäev läbi. “Kuid kindlustusseltsi kõige olulisemat poolt saab inimene tunda alles siis, kui tõesti peaks juhtuma õnnetus ning klient vajab abi – siis on inimese jaoks kõige olulisem kahjukäsitluse kvaliteet, kiirus ning abivalmidus,” selgitab Porss.

 

Tingimustega ei vaevuta tutvuma

Kodukindlustuse sõlmimisel on levinum viga see, et ei tutvuta tingimustega ning tihti saab kindlustuse valikul olulisemaks teguriks hind. Porss soovitab kõigepealt endale selgeks teha, milleks kindlustust on vaja. “Kindlustuse mõte seisneb ikkagi selles, et need riskid, mida ise ei suudeta kanda, antakse kindlustuse hoolde,” lausus Porss.

Kindlustuse sõlmimisel tuleb täpselt selgeks teha, milliste riskide puhul aitab valitud kindlustuskaitse, kui suur on kindlustussumma ning omavastutus ja kas juurdeehitused on ikka lepingus kirjas. Kõige soodsama kindlustusmaksega leping ei pruugi alati vastata ootustele ja kõige halvem stsenaarium on, kui õnnetuse juhtudes selgub, et sellise õnnetuse põhjus ei olnudki valitud kindlustus­lahendusega kaitse all. “Paraku näitab praktika, et kodukindlustuse sõlmimisse suhtutakse pealiskaudselt ja tihti pole inimesel aimugi, kus ja mis tingimustel tema leping on sõlmitud,” lisas Konsap. “Kuid ka kodukindlustust tuleks valida sama suure tähelepanelikkusega kui kodu, kuna see tähendab turvatunde tagamist, et kahju korral muret vähem oleks,” rääkis ta.

Konsap rõhutas, et kodukindlustuslepingut sõlmides tuleks hea ülevaate saamiseks pakkumisi võtta kindlasti mitmest seltsist. “Kuna iga kindlustusselts määrab oma lepingutingimused ise ja arvutab tingimustele vastava maksumuse, on ka pakkumiste hinnad erinevad,” selgitab Konsap. Pakkumiste võrdlemisel on aasta- ja kuumakse suuruse kõrval vähemalt sama oluline ka pakutav kindlustuskaitse, mis võib seltsiti paljuski erineda.

Kahju tekkimisest teavitamiseks on mitmeid viise. If Kindlustuse puhul on kõige mugavam kahjust teatada kodulehe kaudu, kust saadetakse kahju registreerimise kohta vastu e-kiri või SMS ning kahjukäsitleja võtab juba ise edasi ühendust. Seejärel selgitatakse koos välja kahju suurus ning lepitakse kokku remondi tegemine. “Kui kahju asjaolud on selged ja kahju suurus teada, hüvitame kahju kohe,” lisas Porss.

 

Advokaatide abi läheb harva vaja

Advokaadi­büroo Sorainen kindlustusõiguse töörühma juhi Reimo Hammerbergi sõnul on kodukindlustus üks levinumaid kindlustusliike eelkõige just seetõttu, et kodulaenuga kaasneb ka kohustus kodu kindlustada. Arvestades kodukindlustuspoliiside väga suurt hulka, on sellega seotud vaidlusi suhteliselt vähe. “Advokaadibüroosse jõuavad siiski vaid äärmuslikumad kodukindlustusega seonduvad vaidlused, kus vaidlusalune hüvitise summa on suur,” lisas Hammerberg.

Kodukindlustuse makse sõltub paljudest näitajatest – kodu suurusest, ehitusmaterjalist, kindlustussummast, omavastutuse suurusest, paketist ja kas valitakse juurde lisakaitseid. Kodukindlustust on võimalik sõlmida kuni üheks aastaks.

Suurem omavastutus tähendab soodsamat hinda

Üks asjaolu, millest makse suurus üksjagu sõltub, on omavastutuse summa. “Mida suurema summaga inimene ise kahju korral vastutuse võtab, seda väiksemaks läheb ka kindlustusmakse,” selgitas Konsap. Näiteks 60 ruutmeetri suuruse korteri kindlustamine maksab koguriski kindlustusega 50 eurot aastas. Konsapi sõnul tähendab väiksem makse üldjuhul ka väiksemat kindlustuskaitset. “Kindlustus on valdkond, kus ütlus “vähem on rohkem” tavaliselt ei kehti,” lisas Konsap.

Vaidluste puhul soovitab Hammerberg kõigepealt nõu pidada kindlustusmaakleriga, kelle kaudu leping sõlmiti ja kes oskaks nõu anda, kuidas kahjujuhtumi puhul käituda. Nõu tuleks küsida kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist, mitte alles siis, kui kindlustusselts on keeldunud hüvitise maksmisest. “Oluline on õigete toimingute tegemine juba kahjujuhtumi menetlemisel, et tagada positiivne hüvitise maksmise otsus,” selgitas Hammerberg.

Kodu ei tasu ala- ega ülekindlustada

Advokaadibüroo Sorainen kindlustusõiguse töörühma juhi Reimo Hammerbergi sõnul peaks esmajoones vaatama, milliste riskide vastu on asjakohane kodu kindlustada. Kui kindlustatav kodu on korter kolmandal korrusel või eramu sisemaal, siis ei ole tõenäoline, et võiks tekkida loodusliku üleujutusega seotud kahju. Samuti peaks vaatama, mis on kindlustatava eseme kindlustatav väärtus.

Kui tegemist on betoonist eramuga, mis osteti 200 000 ­euro eest, ei pruugi hoone kahjustuste taastamiseks olev kulu olla 200 000 eurot, vaid oluliselt väiksem. Esiteks sisaldas maja ostuhind ka maa väärtust ning teiseks ei pruugi betoonmaja hävida täielikult isegi tulekahjus. “Nii nagu ei ole asja­kohane kodu üle kindlustada, ei tohi seda ka alakindlustada,” lisas Hammerberg.

Ka peaks vaatama, et elamu ehitusmaterjal on lepingus ­õigesti kajastatud. Kui tegemist on kivimajaga, on hoonel sageli siiski puidust vahelaed või katuse­konstruktsioon. Selline informatsioon tuleks kindlasti välja tuua, kuigi see suurendab riske ja võib mingis osas suurendada ka kindlustusmakseid.

Tüütu kohustus

Hammerbergi sõnul on kurb, et kodu kindlustamises nähakse sageli vaid kohustust, mida tuleb täita, kuna kodu ostu finantseerinud pank seda nõuab. Samas on tegemist väga olulise riskide maandamise tehinguga, mille tähtsust tajub klient alles kahjujuhtumi toimumisel. “Seega tuleks kindlustusseltsi valikul lähtuda mitte ainult väikseimast kindlustusmaksest, vaid uurida ka seltsi senise kahjukäsitluse praktika kohta,” lisas ta.

Standardtingimused ei pruugi sobida. ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap rõhutas, et enne lepingu sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda pakutavate tingimustega.

Lepingute standardtingimustes võib olla punkte, mis konkreetse kahjujuhtumi korral võivad osutuda kas kasutuks või mittepiisavaks. Näiteks võib kindlustatav maja asuda kõrgel künkal, ning seetõttu puudub ka vajadus kindlustada kodu üleujutuse riski vastu.
Samas võib iga kindlustusselts määratleda loodusõnnetusi erinevalt ning alles kahjujuhtumi korral avastatakse, et loodusõnnetusena hüvitatakse küll tormikahjud, kuid mitte näiteks rahe põhjustatud kahju.

Hammerbergi sõnul on väga oluline tutvuda ka välistustega ehk millistel juhtumitel selts kahju ei hüvita ning milline vara ei ole kindlustusega kaetud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. December 2014, 14:35
    Otsi:

    Ava täpsem otsing