Ekspert petuskeemist: ei saa välistada eestlaste osalust

"Ma ei saa kummalegi poole n-ö maha istuda. Selge on see, et me ei ole lõputult kaitstud," ütles Veldre. "Petised ei arene nullist ja mingite muude asjadega paistaksid nad silma. Suur tõenäosus on, et politsei on nad mingi muu asjaga varem ära spot'inud (leidnud - toim). Tavaliselt ei ole nii, et hakkad tühja koha pealt pätiks ja ei jää vahele."

Veldre hinnangul on võimalik, et mõni eestlane on petuskeemi koostajaid abistanud või on kurjategijad leidnud inimese, kes oskab eesti keelt.

Petuskeem, kus keegi reisil olev tuttav tahab raha laenata, ei ole Veldre sõnul midagi erilist, kuna sellist tüüpi kirju on pikka aega saadetud.

Kuigi kirja sisu eristub vanematest petukirjadest ladusama eesti keele poolest, ei usu Veldre, et selleks oleks kasutatud mõnd tõlkeprogrammi, kuna eesti keel on üks vähestest indoeuroopa keeltest, mida on Euroopas keeruline otse tõlkida. Seetõttu on tõenäoline, et kirja sisu on aidanud koostada inimene.

"Täna ei ole tõlkurit, mis suudaks 5–10 lauset nii ümber panna, et keskharidusega inimene ei märkaks jama. Kui on korras keel, siis järelikult inimese parandatud," ütles Veldre. Tema sõnul on selliseid kirju nähtud viimased 1–2 aastat. Sellistel puhkudel ei piirduta e-kirjadega, vaid tehakse ka veebilehekülgi, mis küsivad paroole ja krediitkaardi andmeid.

Veldre sõnul sõltub petuskeemi äratundmine tihtipeale psühholoogiast, mida kujundab sealhulgas varasem kogemus. Tema teatel tunnevad pettuse ära kõige tihemini 13–40aastased inimesed, kes on tõenäoliselt varem mõne sarnase juhtumiga kokku puutunud.

Veldre soovitab kõigil pettusega kokkupuutunutel pöörduda politsei poole.