Tööohutus algab organisatsioonikultuurist

Artikkel

- Uudised
- 26. jaanuar 2015 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööohutus algab organisatsioonikultuurist
Tööohutus.Foto: Terje Lepp
Tööohutuskultuur on praegu oma arengus alles alguses. Töötajad usuvad tihti, et ohutu töökeskkond seisneb vaid formaalsuste täitmises ning miski tegelikult ei muutu.
Nii pöörataksegi palju tähelepanu füüsilistele parameetritele, mis on küll vajalikud, kuid selle juures ei tohi ära unustada, et üsna palju saab alguse organisatsiooni sees valitsevast suhtumisest, kirjutab 29. jaanuari kuukiri Tööstus.
Töötervishoiu seotust organisatsioonikultuuriga puudutas pikemalt ohutuse aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli dotsent Marina Järvis. “Pole midagi olulisemat organisatsioonikultuuri rollist ohutu töökeskkonna kujundamisel,” jäi tema ettekande põhiteesiks.
Kolm lihtsat lahendust, mis aitavad parandada kogu organisatsiooni tööd
1. Muudatuste läbiviimisel tuleb meeles pidada lihtsalt psühholoogist tõde, mis ütleb, et inimesed on altimad muudatustega kaasa minema, kui nende läbiviimisel on neid kaasatud. Seega võivad koosolekud ja arutelu töötervishoidu ning tööohutusega seotud teemadel tunduda küll aeganõuvana – eriti kui on väga täpselt teada, mis reeglid on vaja täita ning mis parandused läbi viia –, kuid see motiveerib kõiki töötajaid püstitatud eesmärke järgima.
2. Tasub üle vaadata töökorraldus. Sageli on organisatsioonis tööülesanded selgelt jagamata ja mõned kohad täitmata, mistõttu olemasolevad tööülesanded jagatakse ära põhimõttel “kellel aega on”. Oma positsioonile mittevastavate ülesannete täitmine tekitab aga kordades rohkem kulusid lisatöötundide ja tööstressi arvel, kui nõuaks ühe kindla ametinimetusega uue töötaja tööle võtmine.
3. Vaata tasustamissüsteem üle. Tulemustasu on küll tööandjale mugav lahendus ja eelduslikult toob rohkem kasumit, sest töötajad on motiveeritud kiirelt rohkem tootma. Pikemas perspektiivis kaob nii aga töömotivatsioon ja tehakse järelandmisi toote kvaliteedis, lisaks võib liiga kiire töötempo viia tööõnnetusteni.
Tänapäeva teadmuspõhises ühiskonnas on võrreldes varasema industriaalühiskonnaga meie mõttemaailmas nihkunud fookus asjade omamiselt sellele, et inimese põhiväärtus on eneseteostus ning olulisel kohal selles on igapäevane töörõõm. See väljendub ka turunduses, kus on oluliseks saanud bränding ning tootega kaasnev lisaväärtus.
Üha enam tehakse ostuotsuseid ka eetiliste väärtuste baasil, võttes arvesse ka firma töötajate rahulolu töötingimustega. Tihtipeale jäetakse organisatsioonisiseselt kasutamata väga lihtne igapäevane viis tööheaolu suurendamseks – tunnustus. Töötajad soovivad teada, et neid väärtustatakse ka muudmoodi kui läbi palganumbri.
Allikas: Marina Järvis
Hierarhia kujunemine
Järvis selgitas alustuseks, mida üldse kujutab endast organisatsioon. “Organisatsioonid koosnevad ühise eesmärgi nimel tegutsevatest inimestest,” rääkis ta. Tavapäraselt kujuneb organisatioonis hierarhia, mis omakorda kujundab organisatsioonistruktuuri. Organisatsioonikultuuriks nimetatakse väärtuste, hoiakute, tõekspidamiste ning käitumisviiside kogumit, mida peetakse õigeks ning õpetatakse organisatsiooni uutele liikmetele. Reeglina võetakse organisatsioonis omaks need väärtused, millesse usub juht.
“Siiski ei piisa töökeskkonna ohutumaks muutmiseks vaid heast ja ohutusele tähelepanu pööravast juhist, vaid töökeskkonna parendamisse tuleb kaasata kõik töötajad,” tõi Järvis välja. Muudatuste läbiviimisel on oluline vastata küsimusele, milleks seda tehakse. Ohutu ja tervist toetava töökeskkonnaga saavutab olukorra, kus tuleb ette vähem õnnetusi ja kutsehaigusi, töötajatel on väiksem stressitase ning nad tunnevad suuremat rahulolu.
“Lisaks saavutame stabiilsema töökvaliteedi ning töökliima paranemise. Majanduslikult on olulised väiksemad ravikulud ning ettevõtte parem maine, mis loob lisaväärtust brändile. Tooted on kõrgem kvaliteediga, tootmisel tekib vähem jäätmeid ning ka tootmiskulud on väiksemad. Tõuseb töötajate motivatsioon ja efektiivsus, tekib parem firmasisene mikrokliima ning paranevad suhted kogukonnaga,” loetles Järvis hüvesid. Tema sõnul tuleb jagada juhiseid. Järvis selgitas, et tervislik töökeskkond põhineb tööandjate, töötajate ning ühiskonna kooskõlastatud tegevusel.
Kõigi ühiseks eesmärgiks on inimeste heaolu tööl
“Ideaalis peaks ettevõtetes välja kujunema tööohutuskultuur, mis peegeldab väärtusi ja pühendumist töötervishoiule ja -ohutusele organisatsioonis, samuti hoiakuid ja ohutuid käitumisviise,” lisas ta. Väärtuste alla kuuluvad sealjuures nii tehtavad otsused, ettevõetavad tegevused ning tehtud valikud.
Järvis tõi välja, et tänapäeva intelligentse organisatsiooni alustaladeks on õppimine, heaolu ning meeskonnatöö. Töötaajate rahulolu ja pideva arengu saavutamiseks on oluline, et neil oleks arusaam oma tööst, sellest, miks nad midagi teevad. Selle arusaama kujundamiseks on olulised selgelt formuleeritud juhised.
Individuaalselt nokitsemiselt on edasi liigutud meeskonnatööle – vajalik on hoida häid suhteid töötajate vahel ja mitte panna neid omavahel konkureerima. Otsuste ja muudatuste kavandamisel tuleks võimaluste piires kõiki kaasata, lasta neil avaldada oma arvamust. Töötajatel on õigus kõigil oma töö etappidel saada abi ning tagasisidet tehtud töö kohta – see viib arengut soodustava õhkkonnani. Järvis nentis, et hoolimata muutunud töökorraldusest ja uutest tehnoloogilistest abivahenditest on inimeste põhiolemus jäänud siiski samaks.
“Töötajad vajavad tänapäevalgi tööülesannete täitmisel nii juhendamist kui ka järelevalvet ning kontrolli,” sõnas Järvis. Tänapäeval pööratakse tähelepanu ka töötajatele vaimsele tervisele. “Selle hoidmisel on organisatsioonikultuur veelgi olulisem,” ütles ta. “Loodetavasti jõuame innovaatilise ohutuskultuuri kaudu ja selle pideva täiendamisega hetke, kus töökeskkond on võimalikult ohutu ning toetab töötajate vaimset ning füüsilist rahulolu.”
Lugu ilmub 29. jaanuari kuukirjas Tööstus. Lisaks saad teada, kuidas arendus- ja teadustegevusse raha panustamine soodustab innovatsiooni, kuidas arenevad sündmused uue energiaarengukava vastuvõtmisel ja milliseid trende oodatakse tööstuses.
Lugu ilmub 29. jaanuari kuukirjas Tööstus. Lisaks saad teada, kuidas kas arendus- ja teadustegevusse raha panustamine soodustab innovatsiooni, kuidas arenevas sündmused uue energiaarengukava vastuvõtmisel ja milliseid trende oodatakse tööstuses.
Autor: Liis Konovalov, kaasautor
Hetkel kuum