• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 28.01.15, 07:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllupidajate kõigi aegade rekord

Statistikaameti andmetel saavutasid Eesti teraviljakasvatajad mullu kõigi aegade parima tulemuse.
Teraviljakasvatajad püstitasid kõigi aegade rekordi
  • Teraviljakasvatajad püstitasid kõigi aegade rekordi
  • Foto: Julia-Maria Linna, Äripäev
Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal teraviljasaak 1 221 600 tonni, mis on 25% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim, teatas statistikaamet. Teraviljasaagist 615 500 tonni moodustas nisu, 458 100 tonni oder ja 49 600 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3669 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3988, otra 3641 ja rukist 3211 kilogrammi.
2014. aasta teravilja külvipind oli viimaste aastate suurim. Teravilja kasvatati 332 900 hektaril, mida oli 7% rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 400 hektaril, mis oli ligi veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind vähenes 5% ja oli 125 800 hektarit. Rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes kolmandiku ja oli 15 400 hektarit.
Kaunvilja saak oli 39 500 tonni, mida oli veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 2070 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 19 100 hektaril, mis oli 41% enam kui varasemal aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 166 200 tonni. 2014. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 80 000 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2078 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulisaak oli 117 300 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 8% vähem. Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari ning oli 2014. aastal 6400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 472 kilogrammi kartuleid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele