Firma jäi võlgu 54 miljonit eurot

Menetlus kestis veidi üle viie aasta, alates oktoobrist 2009. Firma kerkis siis meedia huviorbiiti, kui tosin investorit, kes paar aastat varem 100 miljonit krooni Kolle võlakirjade alla panid, vastu pükse said. Kolle korraldas pettuse ja realiseeris laenutagatised tagaselja. Äripäev kirjutas siis, et tagatisvara hulgast kadus Kolle tütar, betoonitootja Talot, mille aktsiakapitali suurendati, ning kuigi Kolle omandusse jäi sama arv aktsiaid, mis varemgi, langes osalus Talotis 99%-lt 22%-le. Seega jäi võlakirju tagama vaid viiendik Talotist.

"Kas ta nüüd pettus oli … Menetluses me kelmust võlakirjadega seoses ei tuvastanud," vaidles pankrotitoimkonna liige Andres Hermet vastu. "Ühel hetkel olid nad kõik õiges kohas, aga kriisi ei osanud keegi ette ennustada – see oli poole aasta või aastaga kapitaalselt kohal."

Hermet ei mäleta viimastest aastatest juhtumit, kus oleks võlanõue nii suur olnud. Hermetil on vastus, miks suuromaniku Igor Gelleri firma Kolle ootamatult põhja läks.

Kolle oli pikalt ehitaja, misjärel alustas kinnistute kokkuostmist, pärast mida tootis ehitusmaterjale, hiljem hakkas veel ka uksi tegema … "Valdkond oli üks, aga ta täitis kogu valdkonna," ütles Hermet, oletades, et paugu andis Gelleri firmale masu. "Kui kinnisvarasektor kokku kukkus, siis kukkus ka temal kõik kokku."

Jüri Mõisal, kes kõige teravamal ajal läks järsku Kolle tütre, betooni tootva Taloti omanikeringi, usub, et kõrbemise põhjus peitus mujal.

"Minu arvates oli see juhtkonna suhtumise küsimus. Kuidas viisakalt öelda … Juhtkond kõrvaldas firma varasid enda isiklikuks huviks," selgitas Mõis. "Neil (juhtidel - toim) polnud finantsalast haridust. Nägin finantsdirektorit, kes ei teadnud mõistet rahavoog."

Kui Mõis Talotis osaluse sai, oli omajagu skeptikuid. "On olnud õnne. Siis oli see täielik riskiinvesteering. Nüüd saaks selle eest rohkem raha, kui maksin. Kolle pankrotipesas müüdi Taloti aktsiaid viis-kuus korda. Hinnati alla – keegi ei tahtnud."

"Oi see on tore lugu!" puhkes Kolle pankrotimenetluse lõppemisest kuuldes naerma Mailis Lintlom, kelle firma Windoor toodab klaasfassaadi.

Kolle jäi Windoorile võlgu veidi üle 17 000 euro. Alguses oli võlasumma suurem. Kas kolmandiku, kui mitte poole võrra, seda Lintlom peast ei mäleta.

"Õnn oli, et seal oli töötajaid, kes tegelesid, et võlgnevus ka viimastel hetkedel väheneks. Siis ei olnud pankrotti välja kuulutatud. Pärast, kui omanikering põgenes, ei tulnud muidugi mitte midagi," rääkis Lintlom, kes mäletab ähmaselt, et Kolle võlgnes Tallinna kesklinna arendustele tarnitud fassaadide, uste ja akende eest.

Kolle ei tasunud varemgi Windoori arveid täpselt. "Selliseid ettevõtteid, kes maksid tähtaegselt, oli vähe. Kolle suutis turul oma probleemidest suhteliselt hästi vaikida," meenutas Lintlom.

Hermet mäletab, et Geller nuputas, kuidas firmat päästa, aga see ei õnnestunud. Helmeti sõnul polnukski see võimalik. "Sellise kohustusemahuga kindlasti mitte," nentis Helmet. "Ta ei löönud käega, aga auk oli juba liiga sügav."

Geller lootis, et saab Ukraina turule laieneda. Lääne ettevõtjad aga põgenesid Ukrainast ning Geller loobus plaanist.

Kus on Geller praegu? "Meie teada ta enam Eestis ei tegutse. Ju teda enam väga ei aktsepteerita," ütles Helmet. "Pole temast viimastel aastatel kuulnud."

"Olen kuulnud, et Valgevenes elavat," teadis Jüri Mõis, kelle sõnul pole Talotile tehtud võlg enam oluline. "Ükskõik on. Oleme võla maha kandnud."

Võlakirjadesse panustas ka Windoor. "Kui meil oli varahalduse portfell Swedbangas, siis nad suutsid tekitada meile võlakirjadesse mingi portfellijupikese, aga need said õigel ajal likvideeritud," ütles Lintlom. "Võlakirjadega on hullem, sest nende usaldusväärsuse peaks tagama pank."

Võlausaldajate ringis olid peale Eesti pankade Läti ja Leedu omad. Pankrotivara asus Eestis, Valgevenes, Ukrainas ja Lätis. Ainuüksi nõuete kaitsmise protseduur võttis pankrotitoimkonna liikme Andres Helmeti mäletamist mööda ligi kolm aastat.

Miljonites eurodes jäi Kolle võlgu kuuele pangale: Nordea Läti filiaalile, Danskele, SEB-le, AB pangale Snoras ja pangale DnB Nord. Mitmete nõuded olid tagatisega seotud. Kuna Kollel oli palju tütarfirmasid, lai majandustegevus eri riikides, siis tagas ta teiste ettevõtete kohustusi.

SEB ja Swedbanga nõuetest enamuse moodustasid võlakirjad. "Mõned võlakirjad jäid ka investoritele kätte," lisas Helmet.

Alguses nõudis Swedbank tagasi 961 035 eurot, kuid Kolle vara, kinnistud, mis olid panditud panga kasuks, läksid müüki, ja võlg vähenes 553 600 eurole. Swedbank teemat ei soovinud praegu teemat kommenteerida, niisamuti SEB.

1988. aastal asutatud Kolle ajalugu oli pikk ja maine hea, mis tähendas, et teda usaldati. "Ta ei olnud esimest päeva turul -- oli nagu Glaskek, mis laienes ja laienes 20 aastat. Teda usaldati," tõdes Andres Hermet.

Rahast pidid suu puhtaks pühkima peale pankade eraisikud ja ettevõtete juhid. Võlgu jäi Kolle miljonitest kuni mõnekümne euroni.

VõlausaldajaRahuldamata nõue, Eur Nordea Bank Finland Plc Läti filiaal25 169 167Danske Bank AS Eesti filiaal10 240 222AS SEB Pank10 137 993AB bankas "SNORAS"4 021 549AS DnB Nord Banka1 400 291SIA Latsteel916 875Swedbank AS553 598Tallinna Äripanga AS351 558Maksu- ja tolliamet239 999AS Eesti Krediidipank191 735Zoja Geller165 374Tü Tartu Tarbijate Kooperatiiv156 878Töötajate koondnõue129 542Samvel Tsobanjan103 481Versobank AS76 700AS SEB Liising65 178Alpha Consulting OÜ53 905Nordea Finance Estonia AB43 849Andres Maddison39 604Kristmet OÜ22 920AS Windoor 17 122AS Talot17 085OÜ Liivimaa Investeeringud16 058Swedbank Liising AS13 190OÜ Alvera Consult11 312Kai Konstruktor AS10 136KPMG Baltics OÜ8 673OÜ Galdmar6 450Siemens Financial Services AB Eesti filiaal3 272Elion Ettevõtted AS2 612AS Pirser2 452AS Sillamäe SEJ2 401Zoja Geller2 131Nardaq OMX1 535AS Redgate Capital1 192Advokaadibüroo Hansa Law Offices1 100Eesti Energia AS441OÜ Fortuline208K-Projekt AS193Aktsiaselts Overall Eesti183Eden Spring42AS G4S Eesti31  KOKKU 54 199 246.14