• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Väiksemate ettevõtete jaoks on logistikateenuse sisseostmine veel võõras, seetõttu eelistatakse omada isiklikku kaubikut, mille valimisel mängivad rolli mugavus ja hinna-kvaliteedi suhe.
Renault’ tarbesõidukite müügikonsultant City Motorsis Jüri-Bruno Asari sõnul peab moodne kaubik olema ökonoomne
  • Renault’ tarbesõidukite müügikonsultant City Motorsis Jüri-Bruno Asari sõnul peab moodne kaubik olema ökonoomne
  • Foto: Terje Lepp, Äripäev
Amserv Auto Toyota brändijuhi Margus Nõmmiku sõnul on klientidel kaubiku valikul kaks olulist faktorit, mida vaadatakse: kaubaruumi mahutavus ja kandevõime. Esimese asjana ei vaadata kindlasti kütusekulu. “Kaubikud on muutunud nii ökonoomseks, et kütusekulu on kõigil pea sama. Hakkab mängima toote usaldusväärsus ja teenindusvõrk – see on A ja O,” sõnas Nõmmik, kelle sõnul ettevõtted, kes on soetanud endale kaubiku, soovivad seda pidevalt kasutada. “Neil ei saa kaubik hetkegi olla käigust maas.”
Valiku tegemisel vaadatakse veel hoolduskulusid ja järelturuväärtust, ehk mis sõiduk hiljem maksab. Enamjaolt soetavad ettevõtted kaubiku kapitalirendiga või ostavad selle kohe välja. “Hiljem, kaubikut müües, annab juba ainuüksi kaubamärk kindluse, et järelväärtuse hind ei kuku tugevalt.”
Nõmmiku sõnul on kaubiku kasutusperiood ettevõtetes pikem ja liisinguga kasutusrenti enamasti ei kasutata. Keskmiselt on kaubiku kasutusiga neli-viis aastat, siis tullakse sõidukit uuema vastu ümber vahetama. “Siin mängib olulist rolli, kas varasema teenindusega ollakse rahul – sel juhul tullakse tagasi. Ning kas hooldust pakutakse üle vabariigi või tuleb arvestada tülikate sõitudega kõrvalmaakonda.”Nõmmiku sõnul on väiksematele ettevõtetele rendifirmade ja logistikaettevõtete kasutamine veel võõras. “Kaubikut tasub muretseda pigem ettevõttel, mis vajab sõidukit iga päev ega saa alati oma töid ja tegemisi ette planeerida. Olles ilma oma kaubikuta, peaks logistika jaoks olema tööl eraldi inimene, kes korraldab vajalikke vedusid.”
Lisaraha eest paigaldatakse töö iseloomust tulenevaid lisasid. “Meil on valmidus pakkuda ümberehitusi ja lisaseadmeid otse tehasest. Kui kliendil on väga täpsed ja spetsiifilised vajadused, oleme teinud koostööd partneritega.”
Asari sõnul on keskmine läbisõit Renault' kaubiku kasutajal aastas 40 000–50 000 kilomeetrit. Masina vahetamisele hakatakse mõtlema siis, kui auto odomeeter näitab 200 000 kilomeetrit. Tänane moodne kaubik peab Asari hinnangul olema ökonoomne. Näiteks kütusekulu start-op süsteem, mis suretab foori taga seistes automootori välja. “Kütusekulu jälgimine pole kuhugi kadunud, aga ettevõtte juhi ostuotsus sõltub paljuski sellest, kas hiljem on mugav ühest kohast saada järelteenindust,” sõnas ta.
Kui varem eeldati, et kaubik on kolmeliitrise diiselmootoriga, siis Renault' selle aasta mudelid on mootrimahuga 1,6 ja kolme erineva võimsusega.
Pane tähele
Millest lähtuda kaubiku valikul?
kaubaruumi mahutuvus
kandevõime
kütusekulu
teenindusvõrk
hoolduskulud
järelturuväärtus
lisavarustuse hind
Hinna-kvaliteedi suhe olgu paigas
Magusatootja ASi Kalev büroojuhi Kaire Kattai sõnul kasutab ettevõte kaubavedudel sisseostetud teenust. “See on majanduslikult kõige mõistlikum, samuti paindlikum ja mugavam.”
Kalevi enda autopargis on vaid üks väikekaubik – Toyota Proace, mis on haldusosakonna töötajate käsutuses tehase­ haldamisega seotud väiksemate vahendite ja materjalide veoks. Kaubik soetati Kattai sõnul eelmisel aastal autohanke raames, mil osteti kokku 51 sõidukit. “Eelistasime leida sobiva kaubiku sama koostööpartneri valikust, kust ostsime ülejäänud autopargi. Kaubiku puhul olid tähtsamateks valikukriteeriumideks turvalisus, kauba­ruumi maht, kaubiku mugavus ning hinna-kvaliteedi suhe,” ütles Kattai.
Rahaveo soomusbussid tulevad Saksamaalt
Turvafirmal G4S on 160 kaubikut, ettevõtte haldusosakonna juhataja Andres Pastaruse sõnul lähtuti kaubikute valikul nende kasutusotstarbest. “Kindlasti jälgime, kui suur on kogu kulu kasutusperioodi jooksul. Vajalikud sõidukid soetame hanke korras,” rääkis Pastarus. Eritellimusel sisustus valmistatakse enamjaolt Eestis. Rahaveosõidukite sisustus tuleb Rootsist, turvakohvreid tootvalt koostööpartnerilt SQS.
“Tegu on turvasüsteemidega, mis paigaldatakse sõidukitele, lähtudes nende kasutamisotstarbest ning rahaveo eeskirjadest. Rahaveo soomusbussid tulevad meile Saksamaalt, olles eelnevalt läbinud põhjaliku ümberehituse – vastavalt emaettevõtte ette antud turvanõuetele.”
Kaubiku kasutusperiood sõltub läbisõidust ja on piiritletud sõiduki tehasegarantii kestusega. Kehtib põhimõte, et garantii lõppedes sõidukist loobutakse. Sõidukite läbisõidud on prognoositavad ning lepingute pikkuse määramisel on nendega arvestatud, märkis Pastarus.
Oluline on kaubiku kasutuskulu tervikuna – liising, kindlustus, hooldus, kütus, remont – ning kulude prognoositavus. “Kuna kaubikutel on kehtiv tehasegarantii, siis kaubikute kasutusega seotud fikseeritud kuludele lisanduvad raskesti prognoositavad kulud, näiteks remont, on minimaalsed.”  

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele