Milline juht on sadulas 20 aasta pärast?

Ettevõtja Jüri Käo sõnul peab juht olema meeskonna liider ja eestvedaja. "Diktaatori tüüpi juht on minevik," kommenteerib Käo Äripäeva 30. märtsi kuurkirjas Juhtimine. "Kui 20-30 aastat tagasi olid juhid rohkem autokraatsed, siis tänapäeval on see pigem negatiivne, mitte positiivne." Vanema põlvkonna juhtide jaoks võib olla olnud see muutus keeruline, mõned juhid on kohanenud paremini, teised kehvemalt. "Ent kuna on mitmeid näiteid edukatest vanema generatsiooni juhtidest, ei saa öelda, et see oleks kinni vanuses," ütleb Käo.

Juhi puhul on oluline pigem karisma. Aga samas pole karismaatilisus kindlasti ainus juhi roll. Juht on see, kes peab tegema lõpuks otsuse. Ja tihti on ta ringis, kes otsuseid teeb, üksi."

Käo sõnul hea juht analüüsib olukorda ja küsib teiste arvamust, ent ei jää teemat lõpmatuseni arutama, vaid teeb otsuse. "Juht ei saa olla edukas, kui ta arutab ja arutab ja otsuseni ei jõua." Iga otsus on risk. "Kui tahad riske võtmata elada, siis juht olla ei saa," usub Käo, kelle sõnul isegi kehvemat sorti otsusest võib olla rohkem kasu kui otsuse edasi lükkamisest. "Otsustamatus tekitab ettevõttes stagnatsiooni. Ei saa öelda, et otsutamatus oleks suur probleem, ehkki kindlasti seda esine.".

Edukas olemine tähendab juhi jaoks seda, et aktsionäridele peab teenima tulu, see on juhi peaülesanne. "Juhi edukust määratakse tulu järgi. Aktsionärid on usaldanud oma vara juhtimise juhile ja ootavad sellelt tulu," märkis Käo.

Käo sõnul on juhi roll balanseerida need kaks asja: inimeste motiveerimine ja tulu teenimine. "Ega masinad ei teeni tulu, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on seeõttu inimeste motiveerimine."

Käo sõnul on igal juhil paremaid ja halvemaid aegu, olenevalt majanduskeskkonnast. "Kui majandus kasvab, on edukaid juhte palju. Kui majandus on languses, selekteeruvad välja edukad juhid. Ega asjata öelda, et edukad juhid on need, kes on üle elanud kaks maanduslangust."

Kes juhti kiidab? Käo usub, et juht saab kiituse headest tulemustest. "Edukuse mõõdupuuks on tulemused ja saavutusest tunnevad juhid rahuldust. Motivatsiooni tekitab see, tulemus on hea, sest siis on rahul nii töötajad, kliendid kui ka partnerid."

Füsioterapeudi ja Gerd Kanteri treeneri Indrek Tustiti sõnul tasakaalustab pingelise elu korral, mida juhi roll kahtlemata pakub, füüsiline tegevus hormonaalsed muutused.

"Ei ole hea, kui füüsilist tegevust on liiga palju, või kui see üldse puudub," lisab Justit, kes konverentsil räägib teemal, milline juht on sadulas kahekümne aasta pärast, avades sportimise seisukohast, kas rohkem on tervislikum.

Tustiti hinnangul on pingelise elu korral esikohal füüsiline tegevus ning teisel kohal õige elustiil toitumise ja magamise näol. 

Tustit ütleb, et kui on liiga palju pingeid, hakkab organism hulluks minema. "Esimesena tekib väsimus, millega kaasnevad lihaspinged, rühihäired ja muud vaevused." 

Ehkki Tusti hinnangul on üldine teadlikkus tervislikkuse ja treenimise seisukohast tõusnud, ei teadvusta paraku 95% spordiga tegelejatest miks ja mida tehakse. "On hea, et igal aastal tegeletakse spordiga aina rohkem, aga samas ei mõelda, mida ja miks, nii võib kasu asemel olla tegu hoopis kahjuga." 

Näiteks on neid, kes hakkavad jooksmas käima, tehes seda hoolimata sellest, et ala ei meeldi. Mahualadel nagu ratas, ujumine ja jooks esineb palju ülekoormusest tingitud vigastusi.

Juhid konkureerivad teistest enam. "Juhtidel lööb konkureerimissoov rohkem välja, nad tahavad ja on harjunud olema liidrid ning soovivad ennast ka spordi nii nagu tööelus teistega võrreldes maksma panna rohkem kui teistel, kuna on konkureerimisega harjunud. Olen näinud mitmeid juhte, kes hakkavad rohkem tõestama, kui vaja on," märgib Tusti. 

Ta soovitab igaühel enda jaoks läbi mõelda, miks ja milleks asju tehakse. Kui harrastussportlasena oma füüsise heaks spordiga tegeleda, piisab kahest-komest-neljast treeningkorrast nädalas. Kui treenitakse juba tippspordi tasemel, on Tusti soovitanud juhtidel valida, kas loobuda igapäevasest tööst ja tegeleda treenimisega või jääda siiski harrastussportlase tasemele. "Sportlased teevad kümme tundi nädalas trenni ja ülejäänud aja puhkavad ning taastuvad. Juhil pole seda võimalik põhitöö kõrvalt teha, ehkki nii mõnigi juht kipub arvama, et see on võimalik." 

Tusti juurde on jõudnud ka juhte, kes antud soovitustega pole nõus ja keelduvad koostööst. "Ega kedagi sundida ei saa, igaüks tapab ennast nii, nagu soovib."