Milline juht on sadulas 20 aasta pärast?

Ettevõtja Jüri Käo sõnul peab juht olema meeskonna liider ja eestvedaja. "Diktaatori tüüpi juht on minevik," kommenteerib Käo Äripäeva 30. märtsi kuurkirjas Juhtimine. "Kui 20-30 aastat tagasi olid juhid rohkem autokraatsed, siis tänapäeval on see pigem negatiivne, mitte positiivne." Vanema põlvkonna juhtide jaoks võib olla olnud see muutus keeruline, mõned juhid on kohanenud paremini, teised kehvemalt. "Ent kuna on mitmeid näiteid edukatest vanema generatsiooni juhtidest, ei saa öelda, et see oleks kinni vanuses," ütleb Käo.

Juhi puhul on oluline pigem karisma. Aga samas pole karismaatilisus kindlasti ainus juhi roll. Juht on see, kes peab tegema lõpuks otsuse. Ja tihti on ta ringis, kes otsuseid teeb, üksi."

Käo sõnul hea juht analüüsib olukorda ja küsib teiste arvamust, ent ei jää teemat lõpmatuseni arutama, vaid teeb otsuse. "Juht ei saa olla edukas, kui ta arutab ja arutab ja otsuseni ei jõua." Iga otsus on risk. "Kui tahad riske võtmata elada, siis juht olla ei saa," usub Käo, kelle sõnul isegi kehvemat sorti otsusest võib olla rohkem kasu kui otsuse edasi lükkamisest. "Otsustamatus tekitab ettevõttes stagnatsiooni. Ei saa öelda, et otsutamatus oleks suur probleem, ehkki kindlasti seda esine.".

Tustit ütleb, et kui on liiga palju pingeid, hakkab organism hulluks minema. "Esimesena tekib väsimus, millega kaasnevad lihaspinged, rühihäired ja muud vaevused." 

Ehkki Tusti hinnangul on üldine teadlikkus tervislikkuse ja treenimise seisukohast tõusnud, ei teadvusta paraku 95% spordiga tegelejatest miks ja mida tehakse. "On hea, et igal aastal tegeletakse spordiga aina rohkem, aga samas ei mõelda, mida ja miks, nii võib kasu asemel olla tegu hoopis kahjuga." 

Näiteks on neid, kes hakkavad jooksmas käima, tehes seda hoolimata sellest, et ala ei meeldi. Mahualadel nagu ratas, ujumine ja jooks esineb palju ülekoormusest tingitud vigastusi.

Juhid konkureerivad teistest enam. "Juhtidel lööb konkureerimissoov rohkem välja, nad tahavad ja on harjunud olema liidrid ning soovivad ennast ka spordi nii nagu tööelus teistega võrreldes maksma panna rohkem kui teistel, kuna on konkureerimisega harjunud. Olen näinud mitmeid juhte, kes hakkavad rohkem tõestama, kui vaja on," märgib Tusti. 

Ta soovitab igaühel enda jaoks läbi mõelda, miks ja milleks asju tehakse. Kui harrastussportlasena oma füüsise heaks spordiga tegeleda, piisab kahest-komest-neljast treeningkorrast nädalas. Kui treenitakse juba tippspordi tasemel, on Tusti soovitanud juhtidel valida, kas loobuda igapäevasest tööst ja tegeleda treenimisega või jääda siiski harrastussportlase tasemele. "Sportlased teevad kümme tundi nädalas trenni ja ülejäänud aja puhkavad ning taastuvad. Juhil pole seda võimalik põhitöö kõrvalt teha, ehkki nii mõnigi juht kipub arvama, et see on võimalik." 

Tusti juurde on jõudnud ka juhte, kes antud soovitustega pole nõus ja keelduvad koostööst. "Ega kedagi sundida ei saa, igaüks tapab ennast nii, nagu soovib."