• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Amhold: ülikool automaatselt inseneriks ei tee

    Ehitusinsenerid objektil.Foto: Scanpix/Panthermedia

    Äsja ülikoolist tulnud noored insenerid ei ole piisavate oskustega projekteerija tööks ning vajavad alati iseseisvumiseks kogemustega inseneri juhendamist. Kuidas või millega motiveerida kogenud tipptegijaid noorte väljakoolitamisega tegelema?

    „Kuna kogenud insenere väga palju kuskilt juurde ei tule, peame ise tegema tööd, et kasvatada, arendada, luua innovaatiline keskkond ja korraldada inseneritasemele sobilikke täiendkoolitusi,“ selgitas inseneribüroo Amhold tegevdirektor Arvu Mägi Äripäeva 8. aprilli kuukirjale Ehitus. Tihti pole tema sõnul tööintervjuule tulnud lõpukursuse tudengid töös vajalikust projekteerimise oskusteabest või programmidest kuulnudki. „Aga meie peame alustavale noorele insenerile andma tipptarkvara, mis maksab meeletult ning vajab iga-aastast uuendamist.“
    Osa probleemist on tema sõnul ka selles, et ülikool küll annab noortele head fundamentaalsed teadmised, aga vajalikud rakenduslikud oskused on tänapäeval nii kiires muutumises, mistõttu ülikoolid ei jõua selle osaga järgi. Mägi sõnul ei kipu noored ja nooremad insenerid ka ülikoolidesse pedagoogideks ning õppejõududena domineerivad 50- kuni 70-aastased.
    Vanasti oli noorte välja õpetamine lihtne – praktilisi oskusi, kogemusi ja meetodeid õpetasid 50- ja 60-aastased insenerid, kuna nad rääkisid n-ö sama keelt. „Momendil on nii, et kui anda 50- või 60- aastasele insenerile programmid kätte, siis ta ei suuda enamikel juhtudel nendega üldse midagi teha. Vähe on neid, kes suudavad,“ kinnitas ta. Loomulikult pole kuskile kadunud vanemate inseneride kogemused ning need on endiselt kõrgelt hinnas, kuid Amholdi tegevdirektori sõnul suudetakse neid edasi anda vaid suuliselt või paberil tehtavate arvutuste näol. „Ja seejuures tahab ekspert või tipp-professionaal tegeleda loominguga. Miks ta peaks oma aega õpetamisele kulutama ja omale noort konkurenti kasvatama?,“ küsis ta ning lisas, et probleemiks on ka see, et kuidas ja kust saada rahalisi vahendeid noorte inseneride õpetamiseks.
    Liit: uue aja probleemid
    Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuse esimees Andres Piirsalu näeb noorte inseneridega seoses teistsuguseid probleeme, kuigi ta nõustub, et noorte inseneride üks probleem on alati olnud vähesed kogemused, mida lahendab vaid töökogemus ja kogenud inseneri juhendamine. Piirsalu sõnul on noortel tekkinud n-ö uuema aja probleem ehk arvutiprogrammiga saadud tulemuste interpreteerimise oskuse puudumine. „Kui programm annab tulemuse, peab olema ka veendutud, et tulemus on loogiline. Samas ei saa noorelt insenerilt oodata seda, mida oskab 15-20aastase töökogemusega ehitusinsener,“ selgitas ta.
    Piirsalu sõnul ongi vanemate kogemustega inseneride ülesanne noori õpetada. „Juhendamine ja kontrollimine peaks olema üks töö osadest ja mingit lisatasu selle eest maksta on vast kohatu.“ Kui viitan, et Amhold on siiski sellise probleemi tõstatanud ja küsin, milline võiks olla lahendus, ütleb Piirsalu, et ilmselt on konkreetsel juhul proportsioon noorte inseneride ja kogenud spetsialistide vahel paigast ära.
    Lahendustena pakub Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuse esimees välja paljuräägitud võimalusi nagu tihedam koostöö kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ja kogenud ehitusinseneride kutsumine loenguid pidama.„Samuti võiksid kõrgkoolid analüüsida koos ettevõtjatega, millele tähelepanu pöörata, et kõrgkooli lõpetanu tööeluks rohkem valmis oleks. See aga ei tee olematuks noorte juhendamisvajadust tööelus, sest see käib normaalse töötegemise juurde.“
    Teise probleemina näeb Piirsalu kiirustamist - ehk sageli ei jäta tellija lahenduste läbi mõtlemiseks piisavalt aega ja seda nii projekteerimises kui ehitusplatsil. „Ei saada aru, et selline tormamine tekitab põhjendamatuid kulusid läbimõtlematuse ja vigade tõttu. Seda eriti projekteerimises.“ Ka tellijal peaks olema selge, mida ta täpselt tahab. Ehitusprojekti koostamisel on oma loogilised etapid nagu eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, kuid tavapärane on pigem see, et kui ehitusluba käes, asutakse kiirelt tegudele eel- või põhiprojekti alusel, märkis liidu juhatuse liige. „Kui ehitusloa eelduseks olevad dokumendid on koostatud kiirustades, võivad võimalikud vead kanduda otse ehitusetappi.“
    Mägi pakkus, et noorte inseneride väljaõppel võiks olla abi praktikandi ja noore inseneri juhendaja toetusest. Taolist toetust on Tallinna linn ka pakkunud, kuid see on peamiselt mõeldud kutseõppeks. „Selline toetus võiks olla süsteemselt riigipoolne ja pikaajalisem ning seotud inseneritöö tulemustega.“ Amhold on loonud viimase kahe aastaga 39 uut inseneritöökohta ning praegu töötab ettevõttes kokku 81 inseneri ja arhitekti, olles seega suurim ettevõte ehitusala projekteerimises nii inseneride arvu, käibe kui inseneriteenuste ekspordi poolest. Ettevõte tegutseb täna Soomes, Rootsis, Norras, Ida-Aafrikas (Ugandas, Keenias, Tansaanias, Rwandas ja Etioopias), Jordaanias, Afganistanis ja Londonis ning valmistub veelgi laienema. 
    Kommentaar
    Pelgan, et lahendused on praktikast kaugel
    „Aasta Ehitusinsener 2013“ Tiit Joosti, AS Merko Ehitus Eesti projektidirektor:
    Ka projekteerimisega tegelevad insenerid peaksid olema praktilise ehituskogemuse saanud. Pelgan kõige rohkem, et praktilise kogemuseta insenerid joonestavad lahendusi, mis tegelikus elus ei toimi, on aegunud või ei arvesta ehitustehnoloogiat. Usun, et ehitusplatsi kogemuseta projekteerijal läheb piisava kogemuse omandamiseks lihtsalt kauem aega ehk ta peab kauem kogenud spetsialisti käe all töötama. Ka ettevõttes peab sel juhul olema suurem sisekontroll välja saadetavate projektide üle.
    Samuti on oluline, et projekteerijad oskaks nende käsutuses olevaid loodusest tulenevaid arvnäitajaid tõlgendada, mitte ei võrdleks neid lihtsalt ette antud normidega. Vahel selgub tõlgendamisel ja analüüsimisel, et probleemi polegi olemas või on see hoopis seal, kus seda esmalt näha ei osatud. Merko Ehitus Eesti väärtustab kooliharidust ehk erialane haridus peab olema ning kool tuleb lõpetada. Meil on ametialaste kohustuste ja vastutuse astmeline süsteem, mis enamasti läbi käiakse, alustades objektitehniku ja –juhi ametipositsioonist. Tööle asuja ametikohustused ja vastutus sõltuvad ka sellest, millise praktika on ta ülikooli ajal läbinud ja milline on tema varasem töökogemus. Praktikandid alustavad esmalt objektiinseneri tasemest, kus töötatakse meeskonnas teiste näpunäidete ja juhatuse järgi. Kui inimene soovib end asjadega kurssi viia, siis see peegeldub ka tema igapäevases töös. Merko Ehitus võtab hea meelega praktikante ning tihti jäävad nad suve lõppedes ka pikemalt tööle, kuna kolmekuulise praktika jooksul elatakse meeskonda sisse, tekkinud on oma kohustused ja ülesanded. Praktikantide teadmised on kahtlemata head ja kohati teravamad kui aastaid ainult praktilise tööga tegelenud inimestel. Seda eriti valdkondades, mida igapäevaselt objektijuhtimise töös ei kasutata. Haridus peegeldub hakkamasaamise oskuses ja omandatud kooliharidusele praktiliste kasutusvõimaluste leidmises.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Enefit Green veab ka täna Tallinna börsi rohelisse
Kui neljapäeval kauplemist alustanud taastuvenergia ettevõte Enefit Green tegi börsi avapäeval kohe suure hinnahüppe, sulgudes 3,49 euro peal, siis ka täna on ettevõtte aktsia suutnud päeva alustada positiivselt.
Kui neljapäeval kauplemist alustanud taastuvenergia ettevõte Enefit Green tegi börsi avapäeval kohe suure hinnahüppe, sulgudes 3,49 euro peal, siis ka täna on ettevõtte aktsia suutnud päeva alustada positiivselt.
Eesti sadamate kaubamaht kasvas üheksa kuuga jõuliselt
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Valitsus: maski ei saa enam asendada salli ega kraega
Valitsus kiitis heaks kaks korraldust, millega sätestatakse teisipäevased põhimõttelised otsused koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta.
Valitsus kiitis heaks kaks korraldust, millega sätestatakse teisipäevased põhimõttelised otsused koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta.