Uudised
Signe Rummo
12. aprill 2015 kell 14:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kaasata töötajaid?

Juht kui treener. Uus tee tulemusteni
Autorid: Jenny Rogers, Karen Whittleworth, Andrew Gilbert
Tõlkija: Nempe Numme
Lehekülgi: 288
raamatupood.aripaev.ee

Treenimiskultuur tähendab, et treenimine ehk coaching on peamine juhtimise ja koostöö vorm, mis hõlmab kogu suhtlust, nii ettevõtte personali, tarnijate kui ka klientidega.

Inimesi motiveerib tahe teha oma tööd hästi. Nad tahavad ise oma ülesannete eest vastutada, ning kui nad on sisuliselt motiveeritud – mitte piitsa ja präänikuga, vaid õigusega võtta osa, võtta vastutus ja rakendada kõiki oma kaasasündinud oskusi –, siis on ka tulemused head. Enamik inimesi suudab probleemide lahendamisele loovalt läheneda, kui ainult lasta neil seda teha.

Treenimiskultuur eeldab, et organisatsiooni arendamise eesmärgiga käib lahutamatult kaasas inimeste arendamine. Võimaldades töötajatel areneda ja ise otsuseid langetada, vabastab juht ühtlasi aega omaenese tööga tegelemiseks.

Mis iseloomustab treenimiskultuuri?- Töötajad võtavad oma tegevuse eest isikliku vastutuse, tunnistades ka oma vigu.- Kedagi ei karistata vigade, eriti innovatsioonist tulenevate “vigade” eest, kui need ei kordu pidevalt ning pole rängad.- Inimesed võtavad sõna, isegi kui neil on “autoriteedi” kohta midagi kriitilist öelda.- Personal otsib vastutust ja pingutust nõudvaid ülesandeid.- Otsustamine tuuakse võimalikult alla. Ka kõige alumise astme töötajaid julgustatakse ise otsustama.- Personal ootab ja saab vahetuilt juhtidelt arengutreeningut.- Personal kasutab klientide ja tarnijatega suhtlemisel treenimisvõtteid.- Organisatsioonis valitseb lojaalsus, mille juurde kuulub organisatsiooni avalik kaitsmine, kui teised seda ründavad.
Kuidas teada, kas teie töötajad on kaasatud?
- Töötajaid koheldakse tervikliku inimolendi, mitte pelga töötava masinana; juht austab su tundeid.- Töötajate karjääri planeerimist võetakse tõsiselt, isegi kui edutamisvõimalused on väikesed – sel juhul võib juht treenida inimese töötama väljaspool organisatsiooni, kuigi see ei teeni tema lühiajalisi huve.- Töötajate arengusse investeeritakse.- Tööülesanded kujundatakse nii, et need lubaksid inimestel kasutada kõiki oskusi ning saavutada delegeerimise ja uute projektide ettevõtmise abil enamat.- Edenemist tõotavate ideede väljapakkumine on soositud isegi juhul, kui see võib paista status quo kõigutamisena.- Jagatakse julgustust, tagasisidet ja muud tunnustust.- Ollakse varustatud täpse infoga organisatsioonis toimuvast.- Usutakse, et su tööl on suurem tähendus kui endale või organisatsioonile raha teha.- Töötatakse meeskondlikus õhkkonnas, mida iseloomustab usaldus.

Milles treenimine seisneb?

Raamatu “Juht kui treener” autorite määratluse järgi on treenimine teise inimese õppimise, arengu ja soorituse hõlbustamine. See parandab eneseteadlikkust ja aitab valikuid ära tunda. Treenimise eesmärk on kaotada lõhe potentsiaali ja soorituse vahelt.

Juhi treenimisoskus seisneb empaatia ja usalduse loomises, pigem kuulamises kui rääkimises, selgete eesmärkide seadmises, õigete küsimuste küsimises, tagasiside andmises ja saamises ning hinnangutest hoidumises. Juhile tundub sageli, et tema kui ülemuse kohustus on alluvaile lahendusi leida. See võib tulla siirast soovist aidata, kuid sellest pole abi, kuna see tekitab personalis ebakindlust ja tõrksust iseseisva mõtlemise ees.

Töötajate kaasatus

Treenimise üks eesmärke on töötajad kaasata. Kaasatud töötajad tunnevad tugevat isiklikku seost organisatsiooniga, nad pingutavad rohkem, on lojaalsed ning tunnevad, et töötavad terve ettevõtte hüvanguks. Treenimine on hea vahend selle kõige saavutamiseks ning sel moel kaasatud inimesed pingutavad ka sundimata.Kuulamine. Tõeline kuulamine nõuab oma tegevuse teadvustamist ja sellele pühendumist. Kuulamiseks on vaja loobuda usust, et tead juba, mida teine tunneb ja tegema peaks, hoiduda hinnangute andmisest ja oletustest ning keskenduda öeldu kuulamisele. Kuulamisel on oluline kasutada kokkuvõtmist: “Kas ma sain õigesti aru, et …?” See aitab kontrollida üheselt mõistmist.Küsimuste küsimine ja tagasiside andmine. Läbimõeldud küsimuste küsimine ning tagasiside andmine ja saamine on treeneri peamised tööriistad. Head treenimisküsimused on lühikesed ning on harilikult vormis “Mida ...?” või “Kuidas …?”