• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Alltöövõtjatele sadu tuhandeid eurosid võlgu ehitusfirma E&G omanik Artur Fjodorov leiab, et ehitusprojektide luhtaminekus ei saa süüdistada ainult peatöövõtjat.
E&G omaniku Artur Fjodorovi sõnul ei ole vastutaja rollis ainult peatöövõtja.
  • E&G omaniku Artur Fjodorovi sõnul ei ole vastutaja rollis ainult peatöövõtja.
  • Foto: Andras Kralla
Järgneb Artur Fjodorovi vastulause Äripäeva tänasele loole.
Ma ei ole nõus sellega, et ebaõnnestunud ehitusprojektide puhul lasub kogu süü ainult ja üksnes peatöövõtjal. Juba aastaid on kõik suuremad ehitusettevõtted juhtinud tähelepanu sellele, et probleemi algallikas on riigi ehituspoliitika. Riik tahab vaid ühte asja: odavat maja – edukaks osutub vaid madalaim hind. Kvaliteedi, ökonoomsuse, keskkonnasõbralikkuse jne eest lisapunkte ei saa. Loomulikult saan ma aru tellija huvist näidata süüdlasena üksnes peatöövõtjat.
Sellisesse suhtumisse on probleem juba sisse kodeeritud. Juba talupoja tarkusest pärineb ütlus, et kui soovid osta odavat ja head asja, siis pead ostma kaks korda – esimest korda odava, teist korda hea asja. Mitte kuskil ja mitte kunagi ei tähenda odav hind head kvaliteeti, ei arvuti, ei riiete, ei auto ega ka maja puhul. Loomulikult ei ole ehitus siin mingiks erandiks.
Omalt poolt ei tee me muud, kui kasutame oma seaduslikke õiguseid ja palume nõudeid täpsustada. Aga siin jääbki Kreedix hätta. Ning seda ka juba varem. Kreedix viitab meievahelisele varasemale suhtlusele. On tähelepanuväärne, et ei varem ega ka praegu ei ole Kreedix kunagi vastanud sisulistele küsimustele, kohtu poole ei ole nad pöördunud. Kreedix on otsustanud, et tema oma nõuete menetlustes seaduslikke viise ei kasuta, vaid otsib muid survestamise abinõusid. Nagu näiteks praegune laimukampaania ja valeinformatsiooni levitamine ajalehes ja mujal.
Näiteks, hiljuti korraldas Kreedix ”seminari,” mis põhines sellel, et mind isiklikult sõimati, laimati, halvustati, inimestele avaldati minu isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse mõttes on see andmete töötlemine. Seadus näeb ette, et isikuandmete töötlemise korral tuleb andmesubjektile selle kohta infot anda. Pöördusin vastava palvega Kreedixi poole, kuid loomulikult jäi see kiri vastuseta, nagu nende puhul ikka. See on ilmekas näide Kreedixi töömeetoditest. Heita mulle ette venitamist ja seda, et ma ei maksa neile raha väljamõeldud nõuete eest, on ikka eriti näotu.
Kreedix on ilmekalt demonstreerinud oma töömeetodeid. Minule on need vastuvõetamatud. Leian, et õigusriigis ei tohiks sellel kohta olla. Minuga sarnasel arvamusel on veel pajud ettevõtjad. See on turuosa, mis jääb Kreedixil saavutamata. Kreedix on kõigest väljamõeldud võlanõuete vahendaja ja laimajate koostööpartner.
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele