Käelöömine suurvõlgnikuga viis riigi kohtusse

SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Rauda üllatas, kuidas justiitsministeerium õigusabi konkursi sel aastal korraldas.  Foto: Andras Kralla

Riik lõi käed miljoneid eurosid võlgu jäänud ehitaja E&G omaniku Artur Fjodorovi uue firmaga, mis annab nüüd maksumaksja raha eest õigusabi. Konkurent viis asja kohtusse.

„Riik ilmselt ei arvanud, et tuleb keegi põõsast ja ütleb, et hakkab tegutsema. Ma ei ole ükskõikne selles, kuidas asju aetud on. See asi on vildakas,“ ütles varasematel aastatel õigusabi andnud SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud.

Peale konkursil osalenud Õigusteenuste Büroo pettus justiitsministeeriumis advokatuur, eesotsas juhi Hannes Vallikiviga. „Sisuliselt oli see hinnakonkurss. Tõenäoliselt oli kvantiteet olulisem kui kvaliteet. Meilt ei oleks töötunde nii odavalt saanud,“ lausus Vallikivi. Nimelt ei tohtinud tunnitasu piirmäär ületada 40 eurot.

Artur Fjodorov, Eesti Õigusbüroo omanik

Arenenud ühiskondades on pankrot ettevõtluses vältimatu samm teel eduni.

 

Veniv vaidlus

Justiitsministeerium otsis tasuta või soodsama õigusabi pakkujat aasta alguses. Konkursi on riik korraldanud üle kümne korra, kuid varem tohtisid taotlusi esitada ainult sihtasutused ja MTÜ-d.

Sel aastal võisid mängu astuda juba ettevõtted. Nii tegeleb vähemalt järgmised kolm aastat õigusabi andmisega Artur Fjodorovi firma Eesti Õigusbüroo, mis tegi ühispakkumise õigusbürooga Kivar & Partnerid, mille omanik on Arvo Kivar.

Fjodorov asutas Eesti Õigusbüroo kaks aastat tagasi. Toona oli firma nimi Cecco, mis hakkas inkassodega võitlema. Firma 2015. aasta käive ületas majandusaasta aruande põhjal 2600 eurot ja kasum oli 1 euro, töötajaid ettevõttel ei olnud. Kivar & Partnerid müügitulu oli üle-eelmisel aastal 33 300 eurot ja kasum 18 700 eurot. Lepingulisi töötajaid ei olnud. Hille Raua juhitud sihtasutuse tulud ehk sihtotstarbelised toetused ulatusid samal aastal 91 800 euroni.

Raud heidab muu seas ministeeriumile ette, et konkursil puudusid kriteeriumid usaldusväärsuse kohta. „Võitja on taustatu õigusbüroo. Mis täna riigi õigusabi tagamisel toimub, on kummaline. Kas selleks oli vaja riigi õigusabi seaduse muutmist?“ esitas Raud retoorilise küsimuse.

Ministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ütles, et nad tahtsid kehtestada objektiivsed hindamiskriteeriumid ja vähendada subjektiivsete kriteeriumitega kaasneva vaidlustamise ohtusid. 

Kohtutee jalge all

Raud läks kohtusse. Õigusteenuste Büroo tahab, et kohus tühistaks käskkirja, mis kuulutas konkursi võitjaks Eesti Õigusbüroo ja Kivar & Partnerid. Kaebust menetleb praegu halduskohus, mis langetab otsuse detsembris.

Näiteks tekitavad Rauas piinlikkust konkursi protokollist vastu vaatavad numbrid – Fjodorovi ja Kivari lubatud 21 juristi ja 50 000 töötundi aastas näivad ebarealistlikud.

„Väide, et õigusabi hind on kättesaamatult kallis … Kus on analüüs? Konkursi üks tingimus oli hinnalagi ehk 40 eurot. On selline hinnalae surve põhjendatud? Konkurss ei seadnud eesmärgiks heade ideede, parimate lahenduste ja kvaliteetseima partneri väljaselgitamist,“ jätkas ta.

Riik maksab igal aastal 767 000 eurot toetust, tänavu tasub riik erandlikult 563 250 eurot, sest töö ei alanud jaanuarist. Fjodorovi ja Kivari firmad said praegu 20 000 eurot ettemaksu ning veebinõustamiseks ja telefoni teel juhendamiseks 7050 eurot.

Mida ministeerium taotluste hindamisel arvestas? Peamiselt ajakulu ja hinda: tunnitasu määra, telefoni teel juhendamise ja veebilehe haldamise toetuse suurust ning kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvu. Samuti nõustamise teavitustöö ulatust ja mõjusust.

Tuntav hinnavahe

Fjodorov ja Kivar lubasid töö ära teha 33,33 euroga tunnis. Raua pakkumine jäi 39,5 euro juurde. Kuidas saavutas Eesti Õigusbüroo tunduvalt madalama tunnihinna, on ministeeriumi sõnul küsimus Fjodorovile. Viimane ütles, et nad võrdlesid kohtuvaidluse ajal enda pakkumist Õigusteenuste Büroo omaga. “Meie ärimudel on lihtsalt efektiivsem ja lepime väiksema kasumimarginaaliga.”

"Õigusabi ei ole enam luksuskaup, see on kättesaadav kõigile abivajajatele," rääkis Artur Fjodorov, kelle firma pani kinni justiitsministeeriumi konkursi. "Potentsiaalset turgu arvestades näeme oma käibes ja tegevuses lähiajal tohutut kasvu."  Foto: Andres Haabu

Raud ei jäänud Fjodorovile võlgu. „Sihtasutus teadupärast ei tegutse ega mõtle kasumimarginaalide taustsüsteemis.“

Fjodorovi väitel on neil töös mudel, mis aitab pakkuda juristi teenust odavamalt. Aasta tagasi oli tema sõnul meeskonnas üks-kaks juristi, nüüd on neid üle 20.

“Riigi tingimus abivajajale on, et tema palk ei tohi ületada 1,5-kordset Eesti keskmist. See tähendab, et asume õigusteenuse turul unikaalsel positsioonil ning potentsiaalsete klientide arv on kaugelt üle poole miljoni,” on Fjodorov rahul.

Ministeerium ettevaatlik

Fjodorov on seni silma paistnud probleemidesse mattunud ettevõtjana. Tema mitu miljonit eurot võlgu ehitusfirma E&G on pinnuks silmas rahata jäänud allhankijatele ja pettunud tellijatele, ka lükkas kohus tagasi firma saneerimisavalduse, nii et E&G lõpetas pankrotis. Viimasel ajal tegeleb Fjodorov inkassoabi andmisega, väites, et mullu hoidsid nende kliendid kokku üle 150 000 euro.

“Tema kohta avalikest allikatest leitav teave oli meile teada,” vastas Gunnar Vaikmaa ministeeriumist.

Vaikmaa rääkis veel, et riskide maandamiseks tegi ministeerium võimalikult väikese toetuse ettemakse ning rakendas kvartalipõhise piirsumma arvestuse. Enne iga arveldamist kontrollivad ametnikud, kas teenust on osutatud ja kui palju, lisaks klientide rahuolu. Ametnikud on käinud kohal nõustamiskohtades ja monitoorinud veebiportaalis vastamist. “Suuremaid probleeme ei ole käivitamise staadiumis ette tulnud.”

„Ajakirjandusest leitav võitja esindaja tausta ei kaunista,“ sõnas Raud.

Fjodorov ise oma plekilises maines probleemi ei näe. „Arenenud ühiskondades on pankrot ettevõtluses vältimatu samm teel eduni,” ütles ta ja lisas, et pankrotiga saab väärtusliku kogemuse ning õppetunni teha asju teisiti ja targemalt.

„Heal ajal võib iga naljamees edukat ettevõtet juhtida. Raskel ajal saadav väärtuslik kogemus ei ole aga millegagi võrreldav,” rääkis ta. “Minu eesmärk ei ole kunagi olnud kõikidele meeldida. See on võimatu. Igaühel on õigus oma arvamusele. Igaüks näeb asju vastavalt oma kogemusele ja tasemele, rikutuse astmele.”

Advokatuur tahtis kogu pirukat

Advokatuur lootis hiljuti, et riik paneb kõik õigusabile kuluvad summad kokku ehk tellib ka tasuta õigusabiteenuse nendelt, kuid läks teisiti.

Üle kümne aasta tagasi sai paika, et riikliku õigusabi partner on advokatuur, kuid riik võib vajadusel koostööd teha vabaühendustega. Advokatuuri ridadesse kuuluvad advokaadid on seni kliente peamiselt kohtutes esindanud.

Veel hiljuti ootas advokatuur muudatusi raha jagamises. Advokatuuri juhatuse esimehe Hannes Vallikivi sõnul suutnuks nad tagada, et abi annavad järelevalvatud advokaadid. „Riik oleks säästnud ka kogu asja haldamiselt. Riik otsustas aga teha konkursi. Kui nägime tingimusi, siis otsustasime, et meie sellel ei osale,“ lausus Vallikivi. Ta selgitas, et tunnihind kukkunuks liiga madalale.

„Meil on vabaturg, ka muudes valdkondades on odavamad ja kallimad teenused. Üldiselt on need korrelatsioonis teenuse kvaliteediga,“ kommenteeris Vallikivi Eesti Õigusbüroo lubatud tunnihinda.

Palk otsustab abi

Tänavu muutus, kellele õigusabi antakse. Tasuta õigusabi võivad küsida kõik, kelle brutopalk jääb alla 1773 euro. Vallikivi ei pea seda õigeks. „See ei liigitu sotsiaalabiks.“

SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud on Vallikiviga sama meelt. „Miks riik arvab, et kõigile neile inimestele on abi vaja osutuda, kas siis kõik need inimesed on vähekindlustatud?“

Peale selle on Vallikivi kõrvu kostunud väiksemate linnade advokaadibüroode mure. „Riik teeb dumpingut ja võtab nende vähesegi klientuuri.“

Ministeeriumi kinnitusel saavad kõige vaesemad abi teisest meetmest. „Inimesed, kes ei ole päris vähekindlustatud, kuid ka mitte jõukad, ei suuda reeglina endale ise kvaliteetset õigusabi hankida. Advokaatide ja juristide tunnihinnad on kõrged,“ kaitses ministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa otsust laiendada abisaajate ringi ning märkis, et konkursile kõigi lubamine oli eeldus parimaks hinnaks.

Hetkel kuum