Kadri Põlendik • 28. aprill 2015 kell 14:15

Vaata, milliseid petuskeeme avastas maksuamet

Maksuameti juhid tutvustasid tänasel pressikonverentsil nelja näidet skeemidest, mis on 1000euroste arvete esitamisega välja tulnud.  Foto: Andras Kralla

Tänu sellele, et alates eelmise aasta lõpust esitavad ettevõtted infot vähemalt 1000euroste tehingute kohta, on maksuamet mõne kuuga avastanud hulga petuskeeme.

Nelja petuskeemi tutvustasid maksuameti juhid ka tänasel pressikonverentsil.

"Sisuliselt selliseid skeeme me joonistame ühe päevaga, varem kogusime tõendeid kuude kaupa, pool aastat, aasta, et üldse aru saada - aga siis on kahjud akumuleerunud," kommenteeris maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe näiteid skeemidest, mida amet on viimastel kuudel avaldanud. Tema sõnul on tegelikkuses neid skeeme sadu. "See on igapäevaelu," märkis ta.

Maksuameti peadirektor Marek Helm sõnas, et arveveski teenuse pakkujad kasutavad ausaid ja tuntud ettevõtteid, fabritseerides nende nimel arveid. Õnneks tuleb see aga tehinguinfo esitamise nõude abiga üsna kiirelt välja.

Helm tõi näiteks skeemi, kus 10 ehitusettevõtjat ostab neljalt variettevõttelt kaupu ja teenuseid, mida tegelikult ei ole olemas. Selleks, et need neli puhverettevõtet näeks usutavana maksu- ja tolliameti silmis, näitavad nemad omakorda soetust täiesti normaalsetelt ehitusteenuseid ja -kaupu müüvatelt ettevõtetelt. Aga need viimased mingit müüki eelnevalt neljalt ei näita.

"Selles see süsteemi võlu on. MTA revidendid ei pea enam välja minema, otsima kuude kaupa inimesi taga, vaid see süsteem joonistab need tehinguahelad ja selle, kus on pettus, väga kiiresti meile pilti," kirjeldas Helm.

Esimene näide: ettevõte kui rahakott

Ühe lihtsama näitena tõi Veermäe esile olukorra, kus ettevõte ei deklareeri oma käivet, aga tema tehingupartner näitab, et on temalt toodet või teenust ostnud. Maksuamet kontrolliski ettevõtet tänu käibemaksudeklaratsiooni lisalt saadud infole.

Esimese kontakti tulemusena esitas äriühing käibedeklaratsiooni parandused, mille põhjal tekkis tasumisele kuuluv käibemaks üle 6000 euro. Andmete lisaanalüüsimisel selgus, et juhatuse liige kannab äriühingu pangakontolt raha enda isiklikule arveldusarvele ning raamatupidaja suurendab selle võrra äriühingu kassat. 2014. aasta lõpu seisuga oli kassa ümardatult 19 700 eurot. 

Viimane info äriühingult oli, et OÜ ei vaja sellises mahus sularahakassat ning viib peatselt sularaha kassast pangakontole. Väljaviidud raha on maksuhalduril võimalik maksustada palgana.

"Selliseid ettevõtteid, kus see oli elustiili osa, et elati sellest rahast, ettevõtteid kasutati nii-öelda rahakotina, selliseid juhtumeid on meil väga mitmeid," märkis Veermäe.

Foto: Maksu- ja Tolliamet

Teine näide: eri lahtrites firmad

Selle skeemi puhul on Veermäe selgitusel registreeritud üks riiulifirma, mis on märgitud kõige vasakpoolsemasse lahtrisse. Teises lahtris on üks tegutsev ettevõte, kes müüb kolmandas lahtris olevatele ettevõtetele reaalseid teenuseid ja kaupu.

Tehingute maht on üldjuhul ligikaudu 60 000 eurot, kuid ühtäkki on tehtud puhverfirmaga tehing, mille maht on 3 miljonit. Kõige lõpuks on üks ettevõte, kes arvab käibemaksu maha. "See kõik on fiktsioon, paberile joonistatud. Siia on püütud tekitada näivust juurde ja siis me püüame selgitada, kes selle skeemi taga on. Kui vaadata seda mahtu, siis kahju riigile on märkimisväärne," kirjeldas Veermäe.

Ta täpsustas ka, et puhverfirma on maksuhalduri mõistes selline ettevõte, kus natuke on legaalset tegevust, aga enamik ettevõtte sisust on fiktsioon. 

Foto: Maksu- ja Tolliamet

Kolmas näide: töötajateta firmad

See skeem on olemuselt natuke teistsugune. Siin on reaalselt tegutsevad ettevõtted, aga neid iseloomustab üks eripära – neil ei ole töötajaid. Veermäe selgitas, et tehtud on kaks riiulifirmat, kes ostavad fiktiivselt teenuseid ja kaupu ühelt riiulifirmalt. Neisse kahte on registreeritud sadades töötajaid, keda renditakse tööle parempoolses lahtris asuvatesse ettevõtetesse. Keegi siin skeemis makse ei maksa, vastasel juhul Veermäe sõnul maksuhaldur nende poole ei pöörduks.

"Kui joonistus see skeem, hakkasime ettevõtete poole pöörduma ja selgus, et töötajad ei tea nendest firmadest mitte midagi, nemad justkui töötaksid nendes 16 ettevõttes," selgitas Veermäe. Ta märkis, et siin on oluline mastaapsus ja see, et riigieelarve võtmes on kahjud väga suured, rääkimata konkurentsitingimustest.

Foto: Maksu- ja Tolliamet

Neljas näide: koostöö puhverfirmaga

Siin on jälle üks riiulifirma ja Veermäe sõnul nii-öelda ausad ettevõtjad, kes väidetavalt ostavad teenuseid ja kaupu puhverfirmadelt. Ettevõtete vahe on selles, et ühed ostavad konkreetselt ühelt puhverettevõttelt, teised mitmel skeemis olevalt puhverettevõttelt.

"Siis me pöördume nende ettevõtete poole ja valdavalt juhtub see, et pooled neist on kohe tõstnud käed üles ja korrigeerinud oma käitumist, teiste puhul menetlus jätkub," lausus Veermäe. Ta märkis, et selliste ettevõtjatega, kes regulaarselt kasutavad puhvrite teenust, peab maksuamet põhjalikumaid vestlusi ja annab juhised, kuidas nad võiksid käituda, et tulevikus selliseid juhtumeid ette ei tuleks.

Helm lisas, et eelmisel reedel kohtus amet ettevõtjate esindusorganisatsioonidega, kellega räägiti läbi, kuidas läheneda nendele ettevõtjatele, kes muu ja ausa tegevuse kõrvalt kasutavad natuke ka arveveski teenust. Lepiti kokku, et maksuamet hakkab operatiivselt tagasisidet andma ja paluma tehinguinfost välja jätta puhverettevõtetega tehtud arved, mis ei kajasta reaalseid tehinguid. Kui käitumine ei parane, siis saadetakse ettevõttele maksuotsus, millega nõutakse ebaõigelt küsitud käibemaks tagasi. 

Helmi sõnul tuli uut süsteemi taotleda seepärast, et varem kulusid kuud ja kuud, kahju järjest suurenes, aga nemad ajasid mööda linna taga variisikuid ega suutnud neid peatada. "Praegu on meie efektiivsus kordades parem. Maksu- ja tolliameti juhina ütlen, et töötajate register ja käibemaksudeklaratsiooni lisa on meile nii tugevad tööriistad kätte andnud, et selle pärast maksud ka väga hästi laekuvad," rääkis Helm.

Hetkel kuum