Finantsjuht: praegu on parim aeg tarbida

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 2. mai 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Finantsjuht: praegu on parim aeg tarbida
Praegu on parim aeg tarbida, sest palk tõuseb ja inflatsiooni pole, ütles ETK Finantsi juht Piret Paulus.Foto: Meeli Küttim
Praegu on õige aeg tarbida – palgad kasvavad, inflatsiooni oodata pole ja tööpuudus ei hirmuta, räägib intervjuus Cofi ja tarbijate ühistu ühisettevõtte ETK Finants juht Piret Paulus.
Milliseid signaale saadavad tarbijatele Swedbanki ja SEB positiivsemaks tõstetud majandusprognoosid?
Positiivsed uudised lisavad inimestele alati kindlustunnet. Kui vaadata erakliendi või majapidamiste finantsseisu puhtalt statistiliselt, siis on põhjust positiivne olla juba mõnda aega. Eraklientide säästud pole kunagi olnud nii suured, kui nad on praegu. Samuti pole kohustuste ja säästude suhe kunagi olnud nii hea, kui see on praegu.
Kui tuua näitena eelmine tarbimise tippaeg 2007. aastal, siis sel ajal oli inimestel sääste ca 4 miljardit eurot, kuid laenukohustusi ümardatult veidi üle 8 miljardi euro. Praeguseks pole laenukohustuste arv eriti kasvanud, on isegi veidi langenud, kuid samal ajal on säästud kasvanud 6 miljardi euro peale ja raha hoitakse arvelduskontol.
Inimesed hoiavad sääste peamiselt arvelduskontol, mitte hoiustel?
Kahjuks on säästud tõesti peamiselt arvelduskontol. Umbes 70% on puhas arvelduskontol seisev raha.
Kui palju võivad pankade positiivsemad prognoosid nüüd inimesi taas kulutama ärgitada?
Minu kogemus tarbimise finantseerimises ja eraklientide tarbimises pärineb juba 2004. aasta algusest. Inimeste julgus tarbida ning tarbida ka tuleviku ja laenu arvel on ilmselgelt seotud otseselt kindlustundega.Praegu on turult head töötajat raske leida, sest tööjõu kaasatus on kõrge, inimesed ei karda töötuks jääda ega ka palga vähenemist. Kõik signaalid on positiivsemad ja sellest võiks eeldada, et inimesed tarbivad ka pisut rohkem.
Puhtalt finantsaspekte arvestades ma isegi soovitaksin inimestel praegu tarbida. Säästud ja majanduskeskkond kinnitavad, et inflatsioon praktiliselt puudub. Kui palgad kasvavad, siis kasvab reaalpalk, mitte lihtsalt keskmine palk. Praegu inflatsiooni kasvu oodata ka pole, inflatsioon hakkab kasvama jälle aasta lõpus või uuel aastal. Praegu küll ei pea hoidma üleliia tagasi vajalike ostude tegemisega.
Kas eestlane eelistab eestimaist toodet?
Jah, eestlane vägagi tahaks eelistada eestimaist. Seal, kus on pakkumine olemas ja konkurents toetab ka tootearengut, seal ostab eestlane pigem eestimaist.
Piret Paulus
Alates 2004. aasta algusest töötas Hansapangas ja Swedbankis tarbimisfinantseerimise valdkonnas nii müügi- ja turundusjuhi kui ka krediitkaartide valdkonnajuhina.Alates 2008. aasta lõpust töötas Swedbanki Balti panganduse äriarenduse divisjonis väikefinantseerimise osakonna juhina, vastutades nii Eesti, Läti kui ka Leedu tagatiseta laenutoodete ning krediitkaartide valdkonna strateegia ja arenduste eest.1. juuli 2011 asus juhtima Priit Põldoja ning ETK Grupi ühist laenufirmat ETK Finants.
Nii et kui letil on Eesti piim ja Läti piim, millest viimane on odavam, siis eelistatakse Eesti toodet?
Pigem ikka jah. Kuigi piim on selline toode, mis on lastega peredel ja suurtel peredel oluline toiduaine ja seal on hind määrava tähtsusega. Kuid Eesti tootjad on siiski nii konkurentsis, et ETK grupis me müümegi eestimaiseid tooteid.
Praegu saab klient reaalpalga kasvust kõige rohkem kasu. Näiteks imporditud tooted, mis on toodud turgudelt, kus on valuutaks USA dollar, sealt ma soovitaksin kindlasti just nüüd ja kohe need tooted ära osta, kui see plaanis on olnud.
Kaupmehed on täiustanud tervisetoodete ja ökotoodete sektsioone ning klient eelistab kvaliteeti.
Milliseid maksmisvahendeid eelistatakse – arveldusarvel olevat raha või krediitkaarti?
Eestlane on deebetkaardipõhine rahvas. Swedbank on väga hea töö ära teinud ja deebetkaarti müünud.
ETK grupist rääkides, siis meil on ainukesena oma maksekaardilahendus. Sel ajal, kui pangad olid ahned kaupmeestele kaardimaksetasusid määrates või kokku leppides, siis meie lõime oma kaardistruktuuri. See ei käi läbi kaardikeskuse ega mingi kommertspanga.
Me anname klientidele vastu suuremad soodustused. Meie poodides moodustab praegu üle 10% kaartide kogukäibest meie oma kaart.
Mis nippe kaupmehed kasutavad, et kliente konkurentidelt endale meelitada?
Kõik püüavad leida nišši, millega silma paista. ETK grupil on oluline see, et võrreldes teistega oleme meie Tallinnast väljaspool tugevamal positsioonil.
Me püüame alati ka hoida ühe osa oma kauplusest kohalike tarbijate tarvis, see meeldib kliendile. Sortimendi valik on samuti oluline. Laia valikut ei eelda kliendid enam mitte ainult nädalavahetusel või pühadel. Kasvanud on ka puu- ja juurviljade tarbimine.
Kas tarbimise kasvuga on seotud ka mõni oht?
Et tarbimine väga teise äärmusesse ei kalduks? Mulle tundub, et mitte. Arvan, et klientide teadlikkus ja kogemus on kasvanud, et samasse auku, kus masu ajal olime, enam nii lihtsalt ei astuta. Vähemalt mitte praeguses makromajanduslikus kontekstis. Praegu pole ka vaja tööpuuduse kasvu peljata. Mõistlikke tarbimisharjumusi tasub realiseerida.
Võrreldes eelmise buumiga on praegu turul ka palju mõistlikke alternatiive finantseerimises, suurtele pankadele ja kiirlaenufirmadele lisaks on ka vahepealseid variante. Ma soovitan klientidel ringi vaadata ja hoiduda kiirlaenupakkujatest, sest alternatiive jagub.
Kuidas mõjuvad tarbimise kasvule praegu kavandatavad maksumuudatused, näiteks mootorikütuseaktsiis?
Meil on ju toimunud ka teistpidi muudatusi, näiteks oleme nüüd juba kõik saanud kätte positiivse efekti tööjõumaksude vähenemisest. Me teenime praegu kõik võrreldes eelmise aastaga pisut rohkem raha.
See aktsiisitõus pole ka nüüd kohe rakendumas. Kui see rakendub, siis avaldab see mõju pigem pikemas perspektiivis. Reaaltarbijani jõuab aktsiisitõusu mõju kindlasti ka, inflatsiooni kasvu on ilmselt oodata selle aasta lõpus või aastal 2016. Mina isiklikult arvan, et kütuseaktsiisi mõju ei saa olema nii suur, kui kardetakse.
Keskmise palgaga peavad inimesed hakkama saama palgapäevast palgapäevani. Kütus mängib siin olulist rolli. See, et kütuse hinnatõus ei hakka ka meie muid hindu mõjutama, on siiski illusioon.
Praegu on siis veel parim aeg oma suuremad ostud ära teha?
Ma ei taha kedagi õhutada ebamõistlikult tarbima, kuid kui kellelgi on olnud mõttes midagi soetada, mis parandaks elukvaliteeti või rikastaks muidu emotsionaalselt, siis miks mitte seda nüüd teha. Praegu üleliia palju riske ei ole.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum