Pank tõlgendas laenulepingut enda kasuks

Kogu lugu sai alguse sellest, et telesaate “Radar” ajakirjanik Hannes Sarv võttis negatiivse Euribori languse valguses oma laenulepingu SEB pangaga ette ning hakkas näpuga rida ajama. Tema leping oli seotud ühe kuu Euriboriga. Pank arvutas omavoliliselt laenutingimused enda kasuks ümber, tõlgendades lepingutingimusi enesele soodsamalt, arvestades Euribori väärtuseks nulli.

“Mul ei ole laenulepingus tingimust, et negatiivse Euribori korral arvestatakse ­Euribori väärtuseks 0. Kokku oleme leppinud pangaga selles, et laenuintressi arvestatakse valemi järgi ühe kuu Euribor, millele liidetakse juurde panga marginaal. Pank arvestas aga negatiivse Euribori väärtuseks 0 ning ei teinud enam liitmistehet marginaaliga seoses, nii nagu peaks,” seletas Sarv.

“Ma vaidlesin pangale vastu ja väitsin, et lepingu järgi peavad nad seda liitmistehet (negatiivne Euribor + panga marginaal) edasi tegema, sest me ei ole kokku leppinud, et negatiivne Euribor arvestatakse nulliks,” rääkis Sarv.

“Sellist situatsiooni praeguses turuolukorras ei teki. Danske Bank on 2014. aasta märtsist kaasanud oma uutesse kodulaenu lepingutesse punkti, et kui 6 kuu Euribor muutub negatiivseks, arvestab pank Euribori väärtuseks 0,” märkis Rehe.

Nordea panga pressiesindaja Kadri Kitt märgib, et nemad laenulepingupunkte ühepoolselt muuta ei saa. Kui pole enne kokku lepitud, et negatiivne Euribor võrdsustub nulliga, siis tuleb arvutada miinusega.

DNB Panga finantsjuhi Meelis Paakspuu sõnul lähtuvad nemad oma tegevuses lepingutest ja nende korrektsel täitmisel kliendile kahju ei teki.

 

Negatiivse Euribori kohta pole Euroopas ühtset seisukohta

Euroopa riikide õigusteadlastel pole ühtset seisukohta, kuidas negatiivne ­Euribor lepinguid mõjutama peaks, ütles advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat ning ­Eesti panganduse ja finantsõiguse töörühma juht Reimo Hammerberg. Kõik on nõus vaid sellega, et ühelgi juhul ei pea pank kliendile laenu andmise eest intressi peale maksma.

Kas ja mis tingimustel võib pank vaikimisi lepingutingimusi enda kasuks tõlgendada, kui kliendi lepingus pole sees punkti, et negatiivne Euribor võrdub nulliga? Nn negatiivse Euribori teema on olnud kõneaineks Euroopas ja ka Eestis juba mõnda aega – alates sellest, kui negatiivne baasintress hakkas muutuma reaalsuseks. Selles küsimuses ei ole ühtset seisu­kohta. Ühelt poolt võib argumenteerida, et panga klient pidi aru saama, et laenu eest tuleb tasu maksta ning selline tasu kujuneb vastavalt kliendiga seotud riskidele (sh riigi risk, ärivaldkonna risk, kliendi endaga seotud spetsiifiline risk jne). Kliendiga seotud riskid väljenduvad intressimarginaalis. Sellest tulenevalt peaks klient pangale alati maksma vähemalt marginaali ulatuses intressi, kuna kliendiga seotud risk ei ole vähenenud. Sellest lähtuvalt ei peaks negatiivne Euribor marginaali vähendama.

Täiendav argument seisneb lepingu tõlgendamise teoorias. Nimelt tuleb lepingut tõlgendada kooskõlas poolte tahtega selle sõlmimisel. Saab argumenteerida, et lepingu pooled ei pidanud lepingu sõlmimisel mõistlikult võttes aru saama, et Euribor võib negatiivseks muutuda – normaalne on ju eeldada, et intress on ikkagi positiivne number.

Teisalt võib argumenteerida, et lepingu sõnastuse järgi on tegemist matemaatilise tehtega, kus marginaali ja negatiivse ­Euribori liitmise tulemusel hakkab negatiivne Euribor marginaali nii-öelda ära sööma, mille tulemusena laenusaaja makstav marginaal väheneb. Võib ka väita, et professionaalse turuosalise jaoks (kes pank ka tegelikult on) pidi (vähemalt viimasel ajal) olema selge, et Euribor võib olla ka negatiivne suurus.

Eeltoodud küsimuses ei ole ühest seisukohta ega kohtupraktikat. Samuti on erinevatel seisukohtadel Ühendkuningriikide ja Saksamaa advokaadid ja õigusteadlased.

Võiks tekkida ka küsimus, mis saab siis, kui Euribor on negatiivne suuremas ulatuses, kui marginaal tervikuna? Siin ollakse läbivalt ühel meelel – ühelgi juhul ei pea pank kliendile laenu andmise eest intressi peale maksma. Vastupidine järeldus oleks vastuolus laenulepingu olemusega.

Mida Teie soovitaksite inimestele/ettevõtetele, kas ja mis osas võiksid nad oma intressid üle vaadata? Intressid võib alati üle vaadata ja püüda neid läbi rääkida, kui on võimalust, laen ei erine siinkohal muudest kaupadest ja teenustest.