Keenia ärilõvid meelitavad Eesti ettevõtjaid

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 14. mai 2015 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keenia ärilõvid meelitavad Eesti ettevõtjaid
Shukri Mohamud Farah (paremal) otsib oma firmale Tausi Kenya Fair Trade Eestist koostööpartnereid, David Nguro (vasakul) tutvustab Keenia turismiäri. Foto: Raul Mee
Keenia ettevõtjad paistsid eile Tallinnas Eesti ettevõtjatega kohtudes silma suurepäraste müügimeestena, pakatades energiast, äriideedest ja uhkusest oma kiiresti areneva kodumaa üle. Suurimat huvi pakkus neile siin Aafrikas kuulsust koguv e-residentsus.
Keenia tahab importida Eesti eeskujul raha
Meie majanduse arendamise võti peitub väikeste ja keskmiste ettevõtete arendamises. Püüame ehitada väiksed ettevõtted keskmisteks ja keskmised suurteks, et Keenia ettevõtlus ei jääks vaid kohalikuks, kus väga arengut ei toimu. Keenia tahab rohkem eksportida ja vähem importida. Eesti eeskujul tahame importida rohkem raha kui baaskaupa, loodan, et Eesti-Keenia ärisidemed aitavad sellele kaasa. Eestist loodame enim kogemusi ja innovatiivseid teadmisi energiatehnoloogias ja rahvusvahelises konkurentsivõimes. Dominic Mureithi Mathenge, Keenia kaubandus-tööstuskoja esindaja
Väikesed lauad kaubandus-tööstuskoja konverentsisaalis Toompeal on paigutatud nagu maleturniiril: kahel pool toolid, laual nimesildid, üks-ühele vaatavad tõtt Keenia ettevõtja ja Eesti ettevõtja. Nad on paigutatud istuma üksteise huvidest lähtuvalt. Mõne laua taga on ka kolmas osapool – tõlk.
Läbirääkimised on konkreetsed. Mida te toodate? Mis on teie plaanid? Kuidas me saame teile kasulikud olla? Aga teie meile? Millised on teie kogemused? Kuidas ma saan olla kindel, et ma sellest investeeringust kahjumiga ei välju? Aga kas te Keenias olete kunagi käinud? Kindlasti peaksite seda tegema, meil on 12 kuud aastas 12 tundi päikest päevas!
Kohviäri kohvilaua taga
Nii istuvad vastamisi Shukri Mohamud Farah Keenia käsitööd ja naiste harimist orgaanilise kohvi tootmisel propageerivast firmast Tausi Kenya Fair Trade ja Veera Rogova kaubanduskeskustes tee- ja kohvipoode pidavast firmast Camellia Pluss. Kuigi Rogova ise ei joo kohvi juba kümme aastat, teab ta, et Keenia kohv on tipptasemel ja tema kliendid küsivad selle järele pidevalt.
Kuna tee- ja kohvi tootmine on Keenia põllumajanduse tähtsaim osa, on delegatsioonil suur huvi koostöö vastu Eesti kohvikaupmeestega. Keenia kaubandus-tööstuskoja esindaja Dominic Mureithi Mathenge teeb märkuse, et Tallinnas kaubandus-tööstuskojas pakutud kohv pole kindlasti pärit Keeniast, selle erilise maitse tunneb kohe ära.
Farah kohtub ka ettevõtte Loodusvägi esindajaga. Ta ootab väga homset (tänast – toim) külastust ettevõttesse Gourmet Coffee, kes peab eksootilistele kohvidele spetsialiseerunud kohvikuid Kadriorus ja Pärnu maanteel.
„Me propageerime orgaanilist põllupidamist, räägime kemikaalide ohtlikkusest põllumajanduses. Eestist otsime kontakte ja võimalusi uute turgude leidmiseks Keenia käsitööle ja fair trade-põllumajandussaadustele,“ ütles Farah.
Äriidee Baltimaadest
Kõige huvitavam osa kahepäevasest Eestis viibimisest on Farah’ kinnitusel olnud seni e-Eesti showroom’i külastus. Suurt huvi pakub talle ka e-residentsus ja võimalus oma ettevõte Eestisse registreerida. Varem on ta käinud sarnasel Keenia ettevõtete ühistuuril näiteks Slovakkias ja Lätis. 2012. aasta Läti reis osutus talle koguni nii kasulikuks, et nüüd impordib tema ettevõte Lätist orgaanilisi väetiseid.
„Selliste väetiste saamise tehnoloogia ongi väga levinud just Baltikumis, kus seda toodetakse magevee järvede setetest. Me püüame seda tehnoloogiat ka Keenias juurutada, sest meil on ju üks Aafrika suurimaid mageveekogusid, Victoria järv, millest toitub Niilus. Loodamegi leida Eestist ettevõtteid, kes tahaksid seda tehnoloogiat Keenias tutvustada,“ selgitas Farah.
Tõmbenumbrid info, kommunikatsioon ja tehnoloogia
Rogovaga kohtub ka teine Keenia naisettevõtja, erakonsultant Pheobe Owuor, kes keskendub rahvusvahelise kaubanduse konsulteerimisele, eelkõige põllumajandussektoris. Hetkel on tal käsil projekt, mille eesmärk on Keenia tee pakendamine ELi turu jaoks.
„Eestist otsin ma võimalusi ärisidemete loomiseks. Vaatan, kes on siin peamised tee importijad ja kas nad on huvitatud Keenia toorainest. Kõige rohkem saaks me kasu ilmselt Eesti kogemustest IKT-sektoris. Sellistel kohtumistel käin ma sageli ka iseseisvalt, need on väga head silmast-silma kohtumised ja tuleviku mõttes kasulikud. Meid viiakse ju otse potentsiaalsete klientide juurde“ rääkis Owuor.
Naisettevõtjad on Keenias au sees, kinnitab Keenia kaubandus-tööstuskoja aseesimees ja ekspordisuuna juht Rao Laban Onditi. Selle tõestuseks on pisut enam kui kümneliikmelise äridelegatsiooni koosseisus veel kolmaski naisettevõtja, Lääne-Keenias Eldoreti maakonnas kudumistööstust Fantex juhtiv Margaret Ochieng.
„Otsin siit kontakte, et vahetada mõtteid peamiselt tehnoloogia osas. Tahaksin teada, milliseid masinaid ja materjale siin kasutatakse. Olen varem niimoodi Indias ka käinud, sealt impordime nüüd toorainet. Loodan leida Eestist midagi head, mida ma endale ka lubada saan,“ sõnas Ochieng.
Firma Africaqua juht David Kuria tegutseb oma firmaga vee- ja ehitussektoris, otsides praegu vee ja hügieeni valdkonnas Aafrikas innovatiivseid lahendusi. Eestist loodab ta leida kontakte selles vallas moodsate tehnoloogiate Aafrikas tutvustamiseks.
Rohkem aga on ta seekord väljas kultuurisidemete sõlmimise peal, et julgustada näiteks Keenia tudengeid siia tehnoloogiaerialasid õppima tulema. Aafrika aasta sotsiaalse ettevõtja tiitliga pärjatud Kuria on õppinud Soomes, seega on ta kindel, et tal on piisavalt kogemusi, aitamaks keenialastel Põhjamaadega kontakte sõlmida.
Turismiärimees meelitab elevantide lastekodu ja rahvuspargiga keset Nairobit
„Aafrika on pead tõstev majandus, aga Keenia juba jookseb, tulge ühinege meiega,“ kuulutas Keenia kaubandus-tööstuskoja aseesimees, ekspordisuuna juht Rao Laban Onditi eile Tallinnas, teenides selle lausega Keenia ettevõtjatelt valju aplausi.
Keenia ärimeeste puhul torkab kohe silma nende uhkus oma kodumaa üle ja vankumatu arvamus, et just nemad on Aafrika vedurid, kes suudavad murda Aafrika kui maailma vaeseima ja haigusterohkeima kontinendi müüdi. Paljude Keenia ärivõimaluste ja looduse ilu kõrval pole keenialased kitsid reklaamima ka naaberriigile Tansaaniale kuuluva Zanzibari valgeid liivarandu.
Keenia pealinnas Nairobis ehitatakse uut lennujaama, mis valmib 2017. aastal. Eestist on sinna kõige parem lennata Amsterdami kaudu. Nairobis ehitatakse uut sadamat ja laiendatakse vana. Kui plaanid lähiajal maratoni joosta, siis on Keenia parim paik treenimiseks. Nairobi on ainus pealinn maailmas, kus on rahvuspark. Kui ummikuid pole, jõuab sinna igast linna otsas 15 minutiga. Seal on ka elevantide lastekodu ja saab peost kaelkirjakuid toita.
Need on vaid mõned argumendid turismifirma Destination Africa juhi David Nguro energilisest veenmiskõnest, miks Keeniasse reisida ja investeerida. Saalis viibivad teised Keenia ärimehed noogutavad innustunult kaasa.
Pildid Nairobi kesklinnast on nagu New Yorgi siluett 30-40 aastat tagasi, mil esimesed pilvelõhkujad alles hakkasid linnapildis domineerima. Dominic Mureithi Mathenge Keenia kaubandus-tööstuskojast näitab fotosid riigi uhkeimatest kuuerealistest kiirteedest, Nairobi äärelinna USA tüüpi aiaga unistuste kodudest, tossavatest korstnatest mägede taustal, mis kõneleb energeetikasektori jõulisest arengust.
„Meil ei ole vaja kasutada tuumaenergiat – meil on 12 tundi päikesepaistet iga päev 12 kuud järjest, tuul ja vesi,“ sõnab ta.
19 fotot
Eestisse saabus visiidile Keenia äridelegatsioon. Sellega seoses korraldas Kaubanduskoda äriseminari. Pärast seminari oli soovijatel võimalus kohtuda delegatsiooni kuuluvate Keenia ettevõtjatega. Foto: Raul Mee
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum