Venemaa valmistub jalgpalli MMiks hoolimata FIFA skandaalist

Lääne võimud on nii Venemaale kui Katarile - viimane võõrustab jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri 2022. aastal – teada andnud, et juhul kui uurimine peaks leidma, et finaalturniiri korraldajamaa valimisel on sohki tehtud, peaksid riigid loobuma turniiri korraldamisest. Samal ajal on Venemaa suure innuga finaalturniiriks ette valmistumas.

„Pole mõtet paati kõigutada,“ ütles Venemaa spordiminister Vitali Mutko sel kuul Samaras peetud pressikonverentsil. FIFA peasekretär Jerome Valcke tutvus Samaras ehitusel oleva jalgpallistaadioniga.

„Kui oleks tõendeid, oleks jutt teistsugune,“ vahendas uudisteagentuur Tass Mutko sõnu. „Meil pole millegi pärast häbeneda,“ lisas ta.

Jalgpalli maailmameistrivõistlusteks ettevalmistamise periood on kuus aastat ning eelarveks 660,6 miljardit rubla (10,8 miljardit eurot). Sellest summast 436,8 miljardit rubla moodustab regionaalne ning riiklik panus, 223,8 miljardit rubla tuleb erarahastusest. Umbes 60% eelarvest saab plaanide kohaselt kulutatud selle aasta lõpuks, 37% on juba kulutatud. Lisaks staadionitele ehitatakse ka uued lennujaamad, teed, raudteeühendused, raha läheb ka muudesse taristuprojektidesse.

Mutko lausus, et projekti puhul tagasiteed enam pole.

Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks on jalgpallimaailmameistrivõistluste korraldamine jätkuks 2014. aasta Sotši olümpiale. Samuti pakub see talle võimaluse näidata Vene rahvale, kuidas on Venemaa staatus teiste riikide silmis Putini valitsemisajal tõusnud. Mitmed Vene ametnikud on kahtlustanud, et tegelikult on FIFA skandaal USA sihilik tegevus, et halvustada Venemaad.

Riiklikud uudisteagentuurid veenavad rahvast, et võistluste korraldamine püsib igati järjel ning kõik kulgeb plaanipäraselt.

„Finaalturniirini on kolm aastat, mis pole just pikk aeg selleks, et viia turniir teise kohta ning see siis seal hästi korraldada,“ teatas Venemaa riiklik telekanal Rossija 1. „Kuid see aeg on enam kui piisav, et lõpetada siin pooleli olevad tegemised."

Kuigi Venemaa majandust on kõvasti räsinud nii nafta madal hind kui Lääne sanktsioonid, kinnitavad Vene ametnikud, et kõik saab valmis plaanipäraselt. Finaalturniiri mängud peetakse 12 staadionil, millest mõned, nende seas peamine väljak Kaasanis, on juba valmis. Sotši olümpiastaadion vajab vaid mõningast ümbertegemist. Valmis on ka Moskva Spartaki staadion.

Ülejäänud staadionid on siiski veel valmimisjärgus. Volgogradi plaanitud 45 000 istekohaga staadion peaks valmis saama 2017. aastaks, Peterburi 68 000 istekohaga staadion saab praegu viimast lihvi ning saab lõplikult valmis järgmiseks aastaks.

Suurimaks probleemiks on osutunud aga Venemaa eksklaav Kaliningrad, kus staadionit ehitav ettevõte läks pankrotti.

Üks uhkemaid projekte on aga Moskvas asuv Lužniki staadion, mis mahutab 81 000 vaatajat. Lužniki staadioni puhul on märkimisväärne see, et staadioni puhul jäetakse alles nõukogude ajal tehtud staadioni fassaad, uus staadion tuleb sinna sisse.

Staadioni ehituse töödejuhataja Murat Akhmadijev lausus, et kõik need, kes vana staadioni külastanud on, ei tunne seda nüüd äragi. Akhmadijevi hinnangul valmib staadion järgmiseks aastaks, tervelt üks aasta enne tähtaega.

Hoolimata majandusraskustest sisestatakse venelastele, et ehitusprotsessiga on kõik hästi. Hiljuti räägiti telekanalis Rossija 1, et „staadioni ehitustolm on kui palsam Venemaa jalgpallifännide hingele.“ Kui staadionid valmis, polevat telekanali sõnul kahe käe sõrmedest küllalt, et kokku lugeda Venemaal asuvate moodsate staadionite arv.

Mutko sõnul on tema peamiseks mureks see, kuidas Venemaad FIFA skandaali taustal kajastatakse. „Sama asi toimus enne Sotši olümpiat. Mitmed ajakirjanikud tulid meie olümpiaparki ja mõtlesid, et mida nad võivad küll leida – kaks WCd ühes toas, ehitusliistud ei püsi omal kohal – ja panid selle ajalehtede esiküljele. Samas ütlesid sportlased, et nende meelest oli kõik suurepärane ja Sotši olümpiamängud ühed paremad üldse,“ rääkis Mutko.