13 hämmastavat fakti Kreeka majandusest

4. sajandil eKr võttis 13 Kreeka linnriiki Delose templilt laenu. Paraku ei suutnud laenajad oma laenu tagastada ning Delos pidi leppima sellega, et 80% laenust jäi tagasi saamata.

Kõrvalmärkusena võib mainida, et Platon, Aristoteles ja Aleksander Suur olid sel ajal elus.

Need olid aastatel 1826 Kreeka iseseisvussõja tõttu; 1832, kui riik jättis saadud laenu maksmata; 1860, mil riik ei suutnud taas laenu tagastada ning selle tagajärjel näidati Kreekale rahvusvahelistel turgudel ust kuni 1978. aastani; 1893, kui Kreeka võlakoormus kasvas taas jätkusuutmatule tasemele; 1932 jäi Kreeka Suure Depressiooni ajal taas võlamaksetega hätta.

Muuseas, kõige rohkem kordi on maksejõuetuks kuulutatud võrdselt Venezuela ning Ecuador, mõlemad kümme korda.

Kreeka sai iseseisvaks 1830. aastal, kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa sekkusid, et riiki iseseisvussõjas aidata. Iseseisvuse saavutamisest on Kreeka oma 196 iseseisvusaasta jooksul olnud finantskriisis 90 aastat.

Brookings Institute'is tehtud Daniel Kaufmanni uuring tegi kindlaks, et korruptsiooni tõttu kaotab Kreeka igal aastal 8 protsenti SKPst. Mõned teised analüütikud on hinnanud näitaja suisa 10 protsendile. Märkimisväärne on, et suure osa sellest moodustavad inimeste omavahelised igapäevatehingud.

"Kui Kreekal oleks parem kontroll korruptsiooni üle — mitte Rootsi tasemel, vaid isegi Hispaania tasemel — oleks sel olnud viimasel viiel aastal väiksem eelarvepuudujääk, 4% SKPst, kirjutas Kaufmann 2010. aastal.

Muuseas, Euroopa Komisjoni 2014. aasta uuringu kohaselt oli Kreeka Euroopa Liidu kõige korrumpeerunum riik.

Keskklassi ülemine osa hiilib maksude maksmisest kõrvale.

Chicago ülikooli lehes ilmunud teatest selgus, et inimesed, kes annavad endale ise tööd, maksavad laenude katmiseks rohkem, kui on nende ametlik sissetulek. Analüütikute hinnangul tähendab see, et nad ei deklareeri kõiki oma tulusid. 

2009. aastal jätsid ainuüksi FIEd tasumata 28 miljardi euro jagu makse.

Väidetavalt on Kreeka noorte seas töötuid 49,7%. Möödunud aastal oli neid veel rohkem, 56,4%.

Selle aasta märtsikuu seisuga oli Kreekas töötuse määr 25,6%. Kõigi aegade kõrgeim tööpuudus oli Kreekas 2013. aasta septembris, mil näitaja ulatus 28%ni.

25-34aastastest rohkem kui pooled elavad vanemate juures, kusjuures need näitajad on alates 2010. aastast tõusnud.

Bloombergi reporterid Flavia Krause-Jackson ja Giovanni Salzano kirjutavad, et kolimine kodust, kus sa üles kasvasid, on elus oluline etapp. "Vanematega uuesti kokku kolimine on appikarje. Kreekas on asjad just nii kaugele läinud."

Üksnes 23,9% Kreeka elanikest on nooremad kui 24 aastat.

Kreeka rahvastik vananeb: ainult 9,8% kreeklastest on 15-24aastased, samas kui 32,9% elanikest on vanemad kui 55. Sündivus on samuti langenud - keskmiselt sünnitab kreeklanna elu jooksul 1,3 last. See tähendab, et üha kasvavaid pensionikulusid peab katma kahanev töötajaskond.

Kreeka SKP on ca 217 miljardit eurot, Massachusettsil on sama näitaja ca 377 miljardit eurot.

Massachusettsi pindala on 27 336 km², Kreeka on 131 957 km² suur.

Šoti kuningliku panga ökonomistide tehtud graafikult on näha, kuidas käitus SKP siis, kui asjad 1920. aastate USAs hakkasid halvaks minema, ja mis seis oli mõni aasta tagasi Kreekas.

Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel maailmas suuruselt kolmas oliiviõlitootja. Kokku toodab Kreeka 300 000 tonni oliiviõli aastas. 90% sellest eksporditakse Euroopa Liitu.

Muuseas, osa 13. sajandil istutatud oliivipuudest kannavad endiselt vilja.

Täiskasvanud sinivaal kaalub 190 tonni.

Kreeka on suitsetamise poolest maailmas kolmandal kohal - elaniku kohta tarbitakse seal 2795 sigaretti, Indias umbes 97.

Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal enne meie aega. Neid peeti kuni 393. aastani, mil keiser Theodosius teatas, et seesugune paganate kultus peab lõppema. Enamik ajaloolasi nõustub, et Rooma impeeriumi lõplikku lagunemist märgib 476. aasta.