Marge Väikenurm • 6. august 2015 kell 5:00

Aina jäigemad reeglid pitsitavad pangakliente

Nordea panka on nimetatud ligi 50 dokumendis.  Foto: Scanpix/Reuters

Nordea sulges kliendi tee internetipanka, kui mees keeldus vastamast panga küsimustikule. Pangad muutuvad lähiaastatel järjest karmimaks lisanduvate regulatsioonide tõttu.

Saaga algas ülemöödunud reedel, kui Nordea tavakliendile Toomasele (täisnimi toimetusele teada) hüppas internetipanka sisenedes ette küsimustik, milles oli küsimusi nii maksuresidentsuse kui muu kohta.

“Internetipangale on ligipääs kinni, kui küsimustele ei vasta, suhteliselt palju ebamääraseid küsimusi,” imestas Toomas. Teda üllatas ka, et pank uurib, kas tal on topeltkodakondsus ja kas tema perekonnaliige või lähedane töökaaslane on riikliku taustaga. Peale selle küsib Nordea, milliseks hindab klient tulevikus sularaha sisse- ja väljamaksete ligikaudset mahtu ning kas talle laekub välismakseid või teeb neid ka ise.

Kui tavaliselt võib loobuda osadele küsimustele vastamast, siis Nordea muutis kõik küsimused kohustuslikuks. Nõutud andmeid Toomas ei edastanud, seega ei saanud ta ka internetipanka. Mehe teada läks küsimustik teele nii tavaklientidele kui firmadele.

Pangaskäigust abi ei olnud. “Nordea pangas hakkasid mulle paragrahve ette viskama. Pank saab klienti panna sundolukorda, esitades küsimusi laekumiste mahu kohta. Sellised asjad jäävad andmebaasi. See võetakse välja, kui inimene tuleb näiteks laenu tahtma. Vaadatakse, et sa oled siis selline inimene, kes ei oska täpselt prognoosida.”

Kristina Haavala, rahandusministeeriumi pressiesindaja

Panga ja kliendi vahelist suhtlust reguleerivad mitmed seadused: maksualase teabevahetuse seadus, krediidiasutuste seadus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RTRTS).

Tulenevalt RTRTSist kehtib pangale „tunne oma klienti“ põhimõte, mille kohaselt tuleb pangal kontrollida tehingutega seotud asjaolusid, ajakohastada kliendiga seotud andmeid ja dokumente. Täpsemad meetodid selleks tuleb kehtestada pangal oma sisemiste protseduurireeglitega lähtuvalt teenuse osutamisega seotud riskidest.

Kliendi kohta kaasajastatud andmete omamine on oluline ka kliendi turvalisuse tagamiseks, et tema kontot ei kasutataks tema teadmata näiteks kellegi teise raha liigutamiseks, varastatud raha kogumiseks ja vahendamiseks.

Kuna internetipanga vahendusel on panga võimalus tuvastada tehinguid tegevat isikut piiratud, võib sõltuda õigus pääseda pangakontole ligi üle interneti hoolsusmeetmega seotud nõuete täitmisest.

 

Sund ennustamiseks

Toomas leiab, et esitada võib igasuguseid küsimusi, aga neile mittevastamine ei tohiks olla põhjus, miks takistada kliendil pangateenuste kasutamist. Teda häirib enim asjaolu, et mitteennustamine on muutunud karistatavaks.

Pea nädal hiljem lõi arusaamatuid vastuseid kuulnud Toomas käega ja täitis küsimustiku. Nordea suhtumine oli tema hinnangul väga viisakas. “Välja arvatud siis, kui läksin majja ja öeldi, et mis jutt see on, täida küsimustik ära. Nad oleksid võinud selgitada, millised küsimuste tagamaad on ja miks nad sellised on. Nendepoolne hilisem hea käitumine võis olla tingitud sellest, et Äripäev saatis küsimused välja,” ütles ta.

Samuti pani Toomas tähele, et Nordea kodulehele ilmusid täpsemad selgitused küsimustiku tausta kohta, ka saatis pank sel nädalal klientidele kirja, kus muu seas soovitati lugeda, miks pank erinevaid küsimusi esitab.

Seadusandlus lubab takistada pangateenuste kasutamist, kui pank infot ei saa. Seda kinnitavad nii pangad, finantsinspektsioon kui rahandusministeerium. Samas pole kõik pangad nii karmi käega nagu Nordea - SEB ja Swedbank pole takistanud kliendil ligipääsu teenustele. Finantsinspektsiooni pressiesindaja Livia Vosman aga märkis, et kui andmeid ei esitata, on see tõlgendatav lepingurikkumisena.

Swedbanki rahapesu tõkestamise valdkonnajuht Toomas Tuuling rääkis, et info, mida seaduse järgi koguma peab, on sama, aga küsimuste esitamise viis, koht ning nõutava info esitamise vorm võivad erineda. Niisamuti põhjalikkus ja tagajärg, kui küsimustikku ei täideta. Kui klient andmeid ei esita, kohustab seadus panka temaga lepingut lõpetama.

Üldjuhul on kliendil võimalik olemasolevad andmed kinnitada või ankeedi täitmine edasi lükata ning andmeid igal ajal muuta. „Seega ankeedi täitmine ei tohiks Swedbankis klientide tegevust ebamõistlikult häirida,“ sõnas Tuuling.

Nordea võrdleb küsimustike täitmist lennujaama turvakontrolliga. „See võib vahel olla tüütu ja ebamugav, kuid kõik me ju mõistame, et see on vajalik meie ühise turvalisuse huvides. Soovitame veel aegsasti pankade küsitud andmeid esitada, et ei peaks seda tegema olukorras, kus on kiire mõne tehingu sooritamisega,“ rääkis panga pressiesindaja Kadri Kütt.

Kontroll leebe, trahv pangale

Nordea rangus võib peituda selles, et Rootsi finantsinspektsioon trahvis Nordea Bank AB-d 5,3 miljoni euro ehk maksimaalse trahvisummaga põhjusel, et pank ei hinnanud piisavalt kliendigruppide riski rahapesu vältimiseks.

„Määratud trahvi ja sellega seoses tehtud finantsjärelvalve tähelepanekuid on Nordea grupp tõsiselt võtnud ja erinevaid meetmeid rakendanud. Eestis kasutusel oleva „Tunne oma klienti“ küsimustiku sisu ei ole see aga otseselt mõjutanud,“ vastas Nordea panga kliendikommunikatsiooni projektijuht Mirjam Mikkin küsimusele, kas trahvi tõttu otsustati kliendiküsitlus kohustuslikuks teha.

“Teema on aktuaalne,” tõdes SEB pressiesindaja Silver Vohu, nimetades Eestit rahapesu tõkestamisel eesrindlikuks.

“Regulatsioonid on muutunud järjest karmimaks, oleme klientide mõistvale suhtumisele lootnud,” ütles Vohu, kinnitades, et nõutud andmete mittesaamisel ei ole nad siiski pangateenuste kasutamisele kordagi piiri pannud. “Kindlasti ei sooviks seda teha.”

“Regulatsioone tuleb pangandusmaastikul juurde - näeme nimekirja regulatsioonidest, mis võivad lähiaastatel kohalduma hakata. Paratamatult teevad need pankade käitumist jäigemaks, pankadel ei ole valikuvabadust. Neil on kohustus seadusi järgida, pangateenused on surve all, seetõttu võivad need kallineda,” ütles Vohu. “Pangad ei ole küsimuste initsieerijad. Need nõudmised tulevad finantsjärelvalvelt, antud juhul kas keskpangalt või finantsinspektsioonilt, olgu nad Euroopa-ülesed või Eesti-sisesed.”

Hetkel kuum