Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks arvas John Keynes, et tuleviku inimene töötab nädalas vaid 15 tundi?

    Töötajad Kiievis asuvas Antonovi lennukitehasesFoto: epa

    1930. aastal kirjutas legendaarne inglise majandusteadlane John Keynes, et tuleviku inimene töötab nädalas vaid 15 tundi. Ometi ta eksis ning tänapäeval töötavad inimesed ajaliselt oluliselt kauem.

    Eriti hoogsalt on kasvanud ameeriklaste töötundide arv. OECD hinnangul töötas keskmine ameeriklane 2010. aastal nädalas 34 tundi, siia hulka on arvestatud ka osalise tööajaga töötajad. Uuringufirma Gallup andmeil töötas keskmine ameeriklane möödunud aastal 47 tundi nädalas.
    OECD andmeil töötas keskmine eestlane 2000. aastal 38 tundi nädalas, 2014. aastal oli sama näitaja statistikaameti andmeil 40,8 tundi. Viimase puhul peab märkima, et arvestatud on vaid täistööajaga töötavaid inimesi.
    Kui siia kõrvale tuua statistikat ka meie lähiriikide kohta, siis eelmisel aastal töötas keskmine täistööajaga töötav lätlane 40,5, leedulane 39,5 ning soomlane 40 tundi nädalas.
    Selle üle, miks John Keynes nii rängalt eksis ning mis meid tegelikult hoolega töötama paneb, arutlesid Planet Money taskuhäälingus Robert Smith ja David Kestenbaum. „Mõelda vaid, 15 tundi tööd nädalas – see tähendaks, et nädalavahetus kestab viis päeva“ juhatavad nad saate sisse.
    Nad arutlevad, et Keynesil oli omal ajal õigus selles, et inimkond muutub üha produktiivsemaks ja efektiivsemaks. Samas uskus Keynes, et produktiivsuse suurenemine tähendab ka töötundide arvu vähenemist.  Samuti leidis Keynes, et kapitalism kui selline on mööduv nähtus ning lõppude lõpuks kasvame me sellest välja. Kapitalism on vaid vahend haljale oksale jõudmiseks. Seejärel aga lõpetavad inimesed tööl rabelemise.
    Asendusefekt
    Raadiosaates oli külaliseks Harvardi Ülikooli professor Richard Freeman. Oma raamatus „Miks me töötame rohkem kui Keynes ennustas?“ ("Why Do We Work More Than Keynes Expected?“) selgitab Freeman töötundide arvu kasvu asendusefektiga.
    Freeman selgitab, et kui üldiselt ostavad inimesed rikkamaks saades endale uue auto või mõne muu asja, arvas Keynes, et ka puhkusega on sama moodi: kui me oleme rikkamad, siis me ka puhkame rohkem. „Sa puhkad rohkem, sest sa võid seda endale lubada,“ selgitas Freeman.
    Keynes eksis selles, kui võistlushimulised on inimesed ning selles peitub ühtlasi ka põhjus, miks me üha kõrgemale pürgida tahame. Samuti ei arvestanud Keynes seda, et on inimesi, kes armastavad oma tööd ja tahavad tööd teha. Tõenäoliselt pidas ta töötajate silmas üksnes tehasetöölisi ega arvestanud erinevate tööde eripäraga.
    Saatejuhid selgitavad, et asendusefekt on vastand rikkuse efektile (wealth effect). Rikkuse efekt tähendab, et mida rohkem inimestel raha on, seda rohkem aega on neil puhkamiseks. Asendusefekt seevastu vähendab, et mida rohkem raha sa teenid, seda väiksem on tõenäosus, et sa kulutad oma vaba aega niisama vedelemisele. Miks? Sest sinu aeg tööl on rohkem väärt kui selle inimese oma, kes teenib madalat palka.
    Smith ja Kestenbaum toovad näite. Oletame, et sa teenid 400 dollarit päevas ning sa pead valima, kas minna randa lesima või kontorisse. Tõenäoliselt valid sa kontori. Samas see, kes teenib näiteks 100 dollarit päevas, valib pigem rannas mõnulemise.
    Freeman kirjutab oma raamatus, et üks asendusefekti tulemusi USAs 20. sajandi teises pooles on olnud see, et laisad rikkad on asendunud seda tüüpi rikastega, kes töötavad rohkem kui need inimesed, kellel on väike palk.
    Freeman märgib, et tal on äraütlemata hea meel, et Keynesil õigus polnud, kuna maailmas on veel nii palju vaja ära teha, täiendada ning paremaks muuta.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow, Nasdaq ja S&P 500 languses: kolmapäeva turuülevaade
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.