Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sester võttis Kreeka pärast vastu turmtule

    Sven Sester täna riigikogus Kreeka kolmanda abipaketi arutelul.Foto: Andras Kralla

    „Kui riik vajab finantstuge, siis tuleb teda aidata,“ ütles rahandusminister Sven Sester täna riigikogu ees, vastates enne Kreekale kolmanda abipaketi andmise hääletust saadikute küsimustele.

    Kreeka abipaketi suurus on 85,5 miljardit eurot, Kreekale antavate laenude keskmine maksimaalne pikkus on 32,5 aastat, ja intressiks kujuneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) võlakirjade intress, millele lisanduvad marginaal ja teenustasud.

    Lisaks laenule eeldatakse Kreekalt, et riigi kolme aasta primaarülejääk moodustab 2 miljardit eurot ja riigivarasid õnnestub erastada 6,2 miljardi ulatuses.

    Täna kogunes riigikogu erakorraliselt hääletama Kreeka kolmanda abipaketi heakskiitmist ning hääletusele eelnes Sesteri ettekanne ja saadikute küsimustele vastamine.
    Juba enne istungit ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et nende saadikud ei toeta Kreekale kolmanda abipaketi andmist. Simsoni sõnul julgustaks abi andmine Kreekat senist rada jätkama.
    Sester rõhutas riigikogu kõnepuldist, et Eesti ei ole nõus Kreeka võla mahakirjutamisega. Ta ütles, et hääletamisele pandud memorandum ei too Eestile uusi kohustusi ning seab ka Kreekale karmid tingimused. Oma ettekandes vastas Sester ise paarile küsimusele, mis viimasel ajal kõlanud:
    Kas Kreeka saab oma võlakoormaga hakkama? - Jah, koorem on suur, aga laen soodne.
    Kas laen tähendab Eestile uusi kohustusi? - Ei, oleme oma kohustused võtnud 2012. aastal ESMi asutamislepinguga nõustudes ning kolmanda abipaketi raha tuleb stabiilsusmehhanismist, kus Eesti osalus on 1,302 miljardit eurot.
    Saadikud armu ei andnud
    Sesteri ettekandele järgnes peamiselt opositsioonisaadikute tulistatud küsimustevoor, kus rahandusministril tuli kaitsta valitsuse ja Euroopa institutsioonide seisukohti. Mõned küsimused ilma Sesteri vastusteta:
    Kas Kreeka suudab sellest SMS-laenu ringist välja murda või oleks targem minna tagasi oma drahmile ja teha läbi tervenemine? Mart Helme, EKRE
    Mitu korda sa oleksid valmis andma laenu oma kasiinosõltlasest sõbrale, kes on sulle juba pikemat aega võlgu? Peeter Ernits, Keskerakond
    Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite, mida see populism tähendab, mida te sageli siin kasutate? Jüri Adams, Vabaerakond
    Täna põhineb Kreekale abi andmine usul, et reformid viiakse läbi ja abi annab tulemust. Kui midagi juhtub ja reforme ei tule, siis milline on plaan B? Toomas Vitsut, Keskerakond.
    Kas te suudate kinnitada, et Eesti inimene ei pea tulevikus hakkama maksma tänaseid Kreeka võlgu? Siret Kotka, Keskerakond
    Kas te ei arva, et kui me seda abiprogrammi toetame, siis varsti läheb meil endal vaja sarnast abiprogrammi? Erki Savisaar, Keskerakond
    Seletage, mil viisil Kreeka progressiivset tulumaksu peaks saavutama ja milleks on progressiivne tulumaks hea? Kadri Simson, Keskerakond
    Kuivõrd kiirendab Kreeka kriis euro inflatsiooni ja mis võiks olla teie ettekujutus euro inflatsioonist lähima 5 aasta perspektiivis? Aadu Must, Keskerakond
    Kreeka on Euroopa Liidu riikide hulgas kõige korrumpeerunum riik. Millel põhineb see optimism, et see korruptsioon seal lõpeb? Andres Herkel, Vabaerakond
    Millel põhineb teie usk, et Kreeka ei pööra sisepoliitiliste muutuste najal neid reforme tagasi? Jaanus Karilaid, Keskerakond
    Kui me vaatame Kreeka olukorda, kus võim vahetub nagu jumal juhatab, siis millel põhineb teie veendunud usk, et Kreeka täidab neid programme ja viib ellu reforme? Jaak Madison, EKRE
    Kes Eesti esindajatest oli juures, kui lepiti kokku, et Kreeka vähendab kaitsekulusid? Minu hinnangul tekitab see Kreekas olukorra riigipöördeks või minekuks Vene mõjusfääri? Mart Helme, EKRE
    IMF on selgelt ja korduvalt öelnud, et Kreekat aitab ainult võla osaline mahakandmine. Miks te vähendate IMFi ekspertide hinnangu olulisust? Martin Helme, EKRE
    Kas te võtate ka isikliku vastutuse, kui ka see pakett põhja lendab? Uno Kaskpeit, EKRE
    Millal saabub see murdepunkt, kui me hakkame arutama võlgade korstnassekirjutamist? Peeter Ernits, Keskerakond
    Meil ei ole mingit kohustust hüpata üle oma varju ja maksta kinni kreeklaste pidutsemist. Erki Savisaar, Keskerakond
    Pakett sai vajalikud hääled
    „Kui see saal täna hääletab abiprogrammile vastu, kas tõesti see mõjutab lõplikku otsust?“ küsis keskerakondlane Mihhail Salnuhhin. „Või on nii, et kuidas me siin ka ei hääletaks, nagunii see abipakett Kreekale läheb?“
    „20. augustil on Kreekal vaja teha järgmine laenumakse,“ vastas Sester. „Kui mingi liikmesriik vetostab selle ja ütleb, et ta ei ole nõus, siis see protsess jääb seisma ja tuleb erakorraline ostsutuskoht.“
    Kolme ja poole tunnise arutelu järel hääletas riigikogu Kreeka kolmanda abipaketi üle: kohal olnud 93 saadikust oli Kreekale rahaabi andmise poolt 50, vastu 37 saadikut, erapooletuid ei olnud ning hääletamata jättis 6 saadikut (Aivar Kokk, Kalle Muuli, Helir-Valdor Seeder, Imre Sooäär, Märt Sults ja Aivar Sõerd).
    Istungilt puudus 8 riigikogu liiget (Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb, Eerik-Niiles Kross, Kalle Laanet, Heimar Lenk, Ain Lutsepp, Valdo Randpere ja Viktor Vassiljev).
    Ateena peab tegema 20. augustiks Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse laenu tagasimakse. Kolmanda abipaketi esimene väljamakse on 26 miljardit eurot ja edasised maksed sõltuvad Kreeka kokkulepetest kinnipidamisest.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Wall Streeti kuumimad jutud: pessimistist optimistiks aktsiaturul
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Büroopindade turul käib võitlus iga kliendi pärast
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.