Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Timtšenko lähiring sanktsioonide haardes

    Gennadi TimtšenkoFoto: Reuters/Scanpix

    Sidemete eest mõjuka vene ärimehe Gennadi Timtšenkoga sattus sanktsioonide alla tema lähituttavate ja äripartnerite ring, nende seas Soome ettevõtja Kai Paananen, kes on tegev ka Eestis.

    Moskva jõe paremal kaldal, linna kõrgeimas punktis Varblasemägedel laiuvad roheluses 1950ndatel NLKP Poliitbüroo liikmetele ehitatud daatšad. Täna kuulub see ala riiklikule kaitseteenistusele, kes on seal ette võtnud massiivse uuenduse.
    Ainus täiesti remonditud maja asub aadressil Kossõgini 32, ja selle omanik on Moskva linnavalitsus. Kollasest kahekorruselisest kivimajast paistab möödujale vaid tükike katust. Interjöörist on vaid teada, et kabinetti ehib marmorkamin ja kallist puidust viimistlus. See on endise NLKP Keskkomitee peasekretäri Nikita Hruštšovi residents, milles ta elas alates 1950ndate keskpaigast. Siin külastas teda Juri Gagarin ja siia tuli Nikita Sergejevitš siis, kui parteipleenum ta 1964. aastal võimult kõrvaldas ja ta muust maailmast isoleeris.
    Nüüd, nagu kirjutab Venemaa majandusleht Vedomosti, elab majas üks teine inimene, samuti maailmast isoleeritud – Ameerika Ühendriikide sanktsioonide pärast. See on president Vladimir Putini lähikondne Gennadi Timtšenko. Moskva jõe kohal kõrguvas hoones pesitseb ta sest saati, kui jäi ilma võimalusest puhata oma Šveitsi villas Genfi järve ääres ning reisida Euroopas ja USAs.
    Hiljuti piirati veel mitme tema tuttava liikumisvabadust: ameeriklased viisid juulis sisse sanktsioonid nende vastu, kes on Timtšenkole ja teistele musta nimekirja liikmetele - näiteks veel ühele Putini lähikondsele Boris Rotenbergile - osutanud materiaalset abi. Vedomosti uuris, miks just need inimesed ja nende ettevõtted on ära märgitud.
    Kai Paananen

    Sanktsioneeritud Paananen ka Eestiga seotud

    Äriregistri andmeil on Kai Lauri Johannes Paananen osanik 2008. aastal registreeritud OÜs Double Ten Trading, mis tegeleb kinnisvarainvesteeringutega. OÜ juhatusse kuuluvad õigusabifirma Magnusson Eesti osakonna juht Jaanus Mägi ja Eestis elav Soome jurist Juha Hämäläinen.

    Double Ten Tradingile kuulub kaks tütarettevõtet, BS Logistics ja BS Investors, põhitegevuseks kinnisvara ja väärtpaberiinvesteeringud, ning mõlema juhatuses on samuti Mägi ja Hämäläinen.

    Paananeni Soome ettevõttele Langvik Capital, mis on USA sanktsioonide nimekirjas, loodi Eestis aasta tagasi tütarettevõte Langvik Clearing Center OÜ. Juhtimis- ja ärinõustamisega tegeleva firma juhatusest leiame taas Jaanus Mägi ning soomlase Martti Ahto.

    Paananen kuulub Eestis ka AS Fundus Securities nõukokku. Soomlasele Aleksi Luukkanenile kuuluv ettevõte tegeleb investeeringutega.

    Sügavalt solvunud soomlane
    „Ma pole siiani saanud ühest infot, miks ma olen ameeriklaste sanktsioneeritud isikute nimekirjas. Olen üllatunud ja sügavalt pettunud,“ kommenteeris Vedomostile soome ärimees Kai Paananen. Ta ei salga, et on tuttav mitme vene ärimehe ja ametnikuga, aga leiab, et see pole piisav põhjus temavastasteks sanktsioonideks.
    Aasta tagasi intervjuus Soome-Vene kaubanduskoja ajakirjale rääkis koja juhatusse kuuluv Paananen, et alates 1990ndatest on tal head sidemed Venemaa mõjukate inimestega, nende seas Timtšenkoga, kellega tutvus ulatub 1980ndate lõppu. Paananeni äri Venemaal käivitus 1985. aastal, kui ta koos isaga paigaldas NSVLiidus metsatööstustehnikat, firma nimi oli Karelia Trade. Sinna aega jääb ka tutvuse algus Timtšenkoga.
    Paananenile kuulub SET Group, mille kontorid on Lappeenrantas, Espoos ja Peterburis. Tema põhiturg on Venemaa. Kaks grupi ettevõtet aga on sanktsioneeritud firmade nimekirjas: SET Petrochemicals ja Southeast Trading. Esimene müüb Vene naftaprodukte ja sellele kuuluvad bituumeniterminalid Vene piiri lähedal Haminas ja Imatras. Teise firma tegevusalaks on logistika- ja konsultatsiooniteenused. 2011 oli SET Groupi käive üle 200 miljoni euro. Soome maksuameti andmeil oli mullu ainuüksi SET Petrochemicalsi ärikasum üle 260 miljoni euro, aga puhaskasum 1,4 miljonit eurot.
    SET Groupi 2011. majandusaasta aruandes märgitakse riiklikku tellimust Venemaa presidendile (lisatud oli kolmekorruselise maamaja joonis) ja räägitakse tihedatest sidemetest Venemaa võimude ja naftatööstuse tegelastega, tuues eraldi välja Surgutneftegazi ja Rosnefti.
    Veel algatas SET Group 70 miljoni eurose jäämurdja Baltika ehituse, mis oli mõeldud Ust-Luga sadamasse. „Ilma heade suheteta poleks meil sellist tehingut kunagi olnud,“ rääkis Paananen aasta eest kaubanduskoja väljaandele.
    Veel kiitis Paananen ajakirjale oma head koostööd Surgutneftegaziga. Nüüd, aasta hiljem, kui Vedomosti soomlaselt selle partnerluse kohta küsis, kostis ta, et Vene kompanii pole enam tema grupi klient.
    Nuge armastav endine lihunik
    Samuti sanktsioneeritud isikute nimekirja sattunud Oleg Usatšev töötab Paananeni SET Petrochemicalsis, samuti on ta Timtšenko äripartner Venemaal registreeritud firmas Olus, mis rendib välja raudteetransporti. Usatševiga ei saanud väljaanne ühendust, kuid SET Groupi kaastöötaja ütles, et Usatšev peab enda sattumist sanktsioneeritud isikute nimekirja täielikuks absurdiks, sest ta on palgatöötaja, mitte äri omanik, ja ta pole kunagi salanud, et tunneb Timtšenkot. Ta asutas Oluse väga ammu, aga nüüd on ameeriklased oma sanktsioonidega „jätnud ta ilma õigusest tööd teha“, kommenteeris kaastöötaja.
    Praegu kuulub Olus firmale Uspeh, mille omanik on Timtšenko ja veel üks tema ammune tuttav, samuti sanktsioonid peale saanud Pjotr Kolbin. Kolbin on juulis musta nimekirja lisatud naftatoodetekaupleja IPP Oil Products Limited üks direktoritest. Kunagi kuulus see firma Timtšenkole, kes aga müüs selle maha juba enne ameeriklaste esimest sanktsioonilainet. Kellele IPP täna kuulub, pole teada.
    See-eest on teada, et Kolbin ja Timtšenko ajavad ühist äri. Kunagi oli Kolbin Timtšenko naftakauplemisfirma Gunvor väikeosanik ja kaasosanik mitmes Timtšenko kompaniis: talle kuulus 49% naftakaupleja Surguteksist ja 25,1% gaasitootjast Jamal SPG. Anonüümne Gunvori töötaja ütles Vedomostile, et Kolbin on suurärimees, rikkur, kes on osalenud projektides ja nendest teeninud. Kuid Kolbin ise kirjeldas ennast Vedomostile nii: „Pole ma midagi nii suur. Ja pole ka ärimees. Teid on veidike eksitatud.“
    Inimesed, kes Kolbini ja tema partnereid tunnevad, nõustuvad: ta pole ärimees klassikalises mõttes. Ta on Timtšenkole eriti lähedane tegelane, keda usaldatakse tehingute juurde ja vajadusel määratakse ettevõttes vajalikule kohale.
    Kolbin on Timtšenkoga tuttav lapsepõlvest: kui ta oli kuuene, suunati ta isa teenistusse Saksa DVsse, kus ta tutvus oma eakaaslase, sõjaväelase Timtšenko pojaga. Vahepeal, 1970-80ndatel läks kahe sõbra tee lahku, teada on, et Kolbin töötas lihunikuna, raius poes liha.
    Inimene, kes on Gunvori teemadega kursis, kirjeldab Kolbinit kinnise mehena, kes armastab suuri autosid, nuge, kinžalle ja muid külmrelvi, kuid jahil ei käi. Seejuures on Kolbin proff püstolikäsitseja, võtnud osa Balti laskeklubi võistlustest. Ta hoiab alati käeulatuses mobiiltelefoni, sest iga hetk võib tulla kõne „vanematelt seltsimeestelt“. Teda teadvate inimeste hinnangul ei ole ta inimene, kes teeb võtmeotsuseid, isegi kui paberitel on tema allkiri.
    Timtšenkot ja Kolbinit seovad ka täna ühisprojektid. 2015 märtsis registreerisid nad Peterburis MTÜ nimega Efektiivsete investeeringute turu arendus.
    Lennufirma Putini teenindamiseks
    Ameeriklaste uuendatud nimekirja sattus ka ärilende korraldav Soome firma Airfix Aviation, mis kunagi kuulus Timtšenkole ja oli osa Avia grupist, mis teenindas ärilende Šermetjevo ja Pulkovo lennuväljal.

    Timtšenko elab Hruštšovi residentsis

    Sellest, et Gennadi Timtšenko kavatseb kolida Šveitsist Venemaale, hakati rääkima 2012. aasta lõpus. Tema tuttavad selgitasid seda erinevalt. Ühed ütlesid, et kuna ta investeerib Vene firmadesse, siis nõuab see rohkem Venemaal olekut. Teised lisasid, et president Putin on huvitatud oma jõukate tuttavate kodumaale naasmisest, et tõsta Venemaa majandust. Kolmandad vihjasid, et ümberkolimise põhjus on USA justiitsministeeriumi liigne huvi tema äritegevuse vastu: 2011. aastal uuris New Yorgi Idapiirkonna kohus Castor Petroleumi naftakauplemist, üle kuulati Castori ja Gunvori kaastöötajaid. Uurimise üksikasju pole avaldatud.Mullu novembris kirjutas The Wall Street Journal, et USA justiitsministeerium ja New Yorgi kohus uurivad, kas Gunvori asutaja Timtšenko liigutas väidetavate korruptiivsete tehingutega seotud raha läbi USA finantssüsteemi. Uurimise all olid tehingud, millega Gunvor ostis naftat Rosneftilt ja müüs seda hiljem kolmandatele osapooltele.2013. aasta juulis andis ajutiselt Moskva linnapea ametis olnud Sergei Sobjanin pikaajalisele rendile 2,6 ha kinnistu Moskva kesklinnas aadressil Kossõgini 32. Erivalvega piirkonnas Varblasemägedel asuva maja rentnikuks on firma Zhardin Developments Ltd, mis on registreeritud Briti Neitsisaartel. Võõrastemaja nime all 2033. aastani rendile antud hoones elab Timtšenko.Vedomosti ajakirjanik, kes tahtis asjas veenduda, ei tuvastanud maja juures ühtki silti selle kohta, et tegemist oleks võõrastemajaga. Kui ajakirjanik pöördus valvuri poole palvega anda üle kiri Timtšenkole, ei üllatanud palve valvurit. Pärast telefonikõnet ütles valvur, et „kuna ta (Timtšenko) teid isiklikult ei tunne, siis saatke kiri tema kontorisse“.Zhardin Developmentsi Moskva filiaali, millele kuulub maa „võõrastemaja all“, juhib Aleksei Merkulov. Temaga ühenduse saamiseks soovitati helistada Timtšenkole kuuluva Volga Groupi numbrile. Ühendust Merkuloviga saada ei õnnestunud, kuid telefonile vastanud töötaja ütles, et ei saa kommenteerida Kossõgini 32 teemat.„Elan klassikalises nõukogude stiilis majas, isegi pildid seintel on sotsrealismi vaimus,“ jutustas Timtšenko eelmise aasta augustis TASSile antud intervjuus, kus ta ka rõhutas, et Venemaale naasis ta enne sanktsioone ja Krimmi ühendamist.

    Timtšenko müüs Airfixi, nagu ka kogu Avia grupi 2014. aastal enne esimest sanktsioonilainet. Ostja ja müügisumma pole teada. Praegu kuulub 26% Avia grupist Šeremetjevo rahvusvahelisele lennujaamale, 74% firmale A grupp, mille omanik on Küprosel registreeritud Aviation Group Holding, mille omanikud on jällegi teadmata. Airfix ei kuulu juba üle aasta Avia gruppi, teatas ettevõtte esindaja. Ja kui Avia grupp tegutseb Šeremetjevol, siis Airfix kolis Vnukovo lennuväljale.
    Vedomosti selgitas välja, et Airfixi omanikuks sai Paananen, kes ka kinnitas väljaandele, et „on ettevõtte üks suuromanikke“. Kuidas sel äril praegu läheb, ta ei kommenteerinud. Kuid Soome maksuameti andmeil pole praegu parimad ajad: eelmise aasta tulemuste põhjal oli käive 84,5 miljonit eurot, puhaskasum üle miljoni euro. Võimalik, et viimastel aastatel on Airfixi klientuur oluliselt vähenenud. Kui ettevõte kuulus veel Timtšenkole, kasutasid seda Gazpromi, Rosnefti ja Transnefti tippjuhid. Nüüd kinnitavad nende riiklike suurfirmade juhid, et ei kasuta enam Airfixi teenuseid.
    Mõned aastad tagasi lendasid Airfixiga Venemaa kõrged ametnikud, Rosnefti juht Igor Setšin, esimene peaminister Igor Šuvalov, samuti Putin ise, kui tema reis oli mitteametlik. Airfixi töötajate sõnul sõitsid nende lennukitega Putini tütred Maria ja Katerina, aga ka Maria elukaaslane Jorrit Faassen. Erijuhtudel, kui Putin igatses kaugel komandeeringus oma labrador Koni järele, lennutati Airfixiga peremehe juurde ka tema koer. Iga riigijuhiga seotud lennu eel kontrollis lennuki üle erigrupp, veendudes, et pardal pole pealtkuulamis- ega spioneerimisaparatuuri, rääkisid Timtšenko tuttavad.
    Nende sõnul omandas firma kaks aastat tagasi spetsiaalselt Putini rõõmustamiseks ärilennuki Gulfstream G650, mis on suuteline saavutama peaaegu helikiiruse. Kuid ost oli valesti ajastatud: 2013. aastal hakkasid USA võimud lähemalt huvituma Timtšenko äridest ja alustasid uurimist ning Putin lõpetas Airfixi kasutamise.
    Riigiametnikud tõrjusid Vedomostiga rääkides kogu seda infot. Šuvalov ei kasutanud Airfixi lennukeid, teatas tema esindaja. Putin lendab ainult erirühma Rossija lennukitega ja vahel sõjalennukiga, kinnitas presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov. „Teisi lennukeid või helikoptereid ta ei kasuta,“ rõhutas Peskov. Ta lisas, et Airfixist ei tea ta midagi ja et „ameeriklaste sanktsiooninimekirjas on rida firmasid, mille sinna kuulumise loogika ei allu mõistusele“.
    Itaalia maffiaga ühes kontoris
    Sanktsiooninimekirjas on Paananeni kahele ettevõttele lisaks veel üks - Southport Management Services Limited. USA ametnikud väidavad, et see osutas Timtšenkole „materiaalset abi“. Paananen rõhutab, et ei temal ega tema ärigrupil ole selle ettevõttega mingit seost. 2004. aastal omandas Southport Management Services 2 miljoni dollari eest poole naftakauplejast SNG Trading, teise poole omanik oli Timtšenko, nagu räägivad ärimehe tuttavad. Ettevõte tegi koostööd Kolumbia firmaga Meta Petroleum, mis puuris naftat sealsest Rubialese leiukohast. Aasta pärast ostu läks 2 miljoni dollarine osalus Panama firmale Radnor Investments SA.
    Tegemist on ettevõttega, mille nimi käib läbi Itaalia maffiaprotsessist seoses Napoli allilmaliidri Raffaele Amatoga. 2010. aasta mais mõisteti Amatole 20 aastat vanglat organiseeritud kuritegevuse, relva- ja narkoäri ning rahapesu eest. Radnor Investments kuulus ettevõtete loetellu, mille kaudu Amato ja tema jõuk raha pesid, et see Hispaanias kinnisvarasse edasi investeerida. Nagu Napoli kohtu materjalidest selgub, aitas Radnori skeem tagada investeeringute anonüümsuse.
    Timtšenko ei teadnud midagi Amatost ja tema tegudest ning Radnor võis pakkuda paljudele katust, arvavad vene ärimehe tuttavad. Radnori looja ja kontrollija oli rahvusvaheline raamatupidamis-, audiitor- ja konsultaltsioonifirma Moores Rowland, kes pakkus Radnori vahendusteenust paljudele klientidele.
    „See selgitus on kahtlane, kuigi ühemõtteliselt ei saa öelda, et selline asi ei ole võimalik. Kui inimesed toovad hoiustada suuri summasid, eelistavad nad reeglina personaalset lähenemist,“ leiab advokaadibüroo Bartolius vanempartner Juli Tai. „Tavaliselt eelistab inimene maksta veidi rohkem, et saada oma konto ja firma, ja hoiduda sellest, et kontod ei seguneks. Võib juhtuda, et üks klient peseb raha ja siis arestitakse kõik valdaja kontod. Juba sellistest kaalutlustest pole loogiline panna kõiki mune ühte korvi, eriti veel ühisesse.“ Timtšenko esindaja jättis Southporti kohta esitatud küsimustele vastamata. „Me oleme korduvalt kuulnud enda kohta igasuguseid oletusi, aga kõik need on tegelikkusest kaugel,“ märkis ta.
    Roman RotenbergFoto: Reuters/Scanpix
    Häiritud hotelliärimees
    Boris Rotenbergi poeg Roman, kelle nimi Soome äriregistris on Roman Michael Oliver Rotenberg, leidis ennast ameeriklaste sanktsioneeritud isikute nimekirjast pärast seda, kui omandas firma Oy Langvik Capital, mis kuulus tema isale ja onu Arkadi Rotenbergile, kes mõlemad on mustas nimekirjas 2014. aasta märtsist, nagu Timtšenkogi.
    Tõsi, Langviki esindaja ütles pressiteate vahendusel, et tehing otsustati juba 2013. aastal, kuid leping kirjutati alla 2014. aasta juunis ehk siis, kui isale ja onule kehtisid juba sanktsioonid.
    Oy Langvik Capital haldab spaa- ja kongressihotelli Langvik, mis asub Helsingi lähedal Kirkkonummis. Langvik Capitali eelmise aasta käive oli üle 6,8 miljoni euro. Hotelli kinnistul ehitatakse täna spordiareeni ja rajatakse sadamat külastajate jahtidele. Hotelli arendusse on perekond Rotenberg investeerinud 20 miljonit eurot ja alates 2008. aastast teinud endisest Soome pangakontorist kompleksi, milles on restoran, spaa, numbritoad ja konverentsisaal.
    Eelmisel aastal tuli ka ilmsiks, et Roman Rotenberg on omandanud Timtšenko firma Arena Events, millele kuulub Hartwall arena jääareen Helsingis ning väikeosalus Soome hokiklubis Jokerit. Langvik Capitalile ja Roman Rotenbergile kuulub 50,5% Arena Eventsist.
    Roman Rotenberg on Arena Eventsi ja Helsinki Halli nõukogu esimees. Arena Eventsi nõukogusse kuulub ka Kai Paananen, kes on samuti ka Hartwall Arena ja Jokerite juhatuse liige. „Ma ei mõista, kuidas saab keegi olla lülitatud sanktsiooninimekirja nii nõrkade ettekäänetega. Kui lähtuda sellistest tingimustest, siis peaks selles nimekirjas olema tuhandeid eurooplasi,“ nuriseb Paananen. „Praegu ma püüangi mõista, kuidas selles nimekirjas olemine mõjutab tegelikult minu ärisid. Olen kindel, et tulemused on karmid. Aga praegu ma ei oska hinnata, milliseks kujuneb tegelikkus.“
    Ameerika Ühendriigid on põhjendanud Soome kodanike ja ettevõtete jõudmist Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja sellega, et kõnealustel on tihedad sidemed Vene ärimeeste Gennadi Timtšenko ja Boris Rotenbergiga, kelle suhtes rakendati sanktsioone juba varem. USA rahandusministeerium tegi otsuse jälgimise all olnud rahavoogude põhjal.
    Juuli lõpus avaldatud lisanimekirja sattus 11 inimest ja 15 ettevõtet, kellele heidetakse ette „rahvusvahelise õiguse rikkumist ja Ida-Ukrainas konflikti õhutamist“. Lisaks eelnimetatutele on nimekirjas veel Kalašnikovi kontserni juhid Andrei Buljutin ja Aleksandr Omeltšenko, samuti Ukraina endised riigijuhid, Viktor Janukovitši poeg Aleksandr ning Kertši, Sevastopoli, Fedosija ja Jalta sadam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.