Sirje Rank • 2 september 2015

Rootsi investeeringutele tuleb Baltimaades lisa

Rootsi ekspordi ja investeeringute nõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt.  Foto: erakogu

Puhtalt Exceli tabeli järgi vaadates on Eesti kulutase välisinvestori jaoks kõrgem kui Lätis ja Leedus, kuid peale selle on n.ö pehmemad väärtused, mida on raske Exceli tabeliga mõõta – Balti riike tervikuna vaadates on piirkonnas tegutsevad Rootsi ettevõtted siinse elu ja ärikliimaga väga rahul ja plaanivad oma investeeringuid suurendada.

Seda hoolimata ärevatest geopoliitilistest arengutest Venemaal ja Ukrainas, võttis Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtjate seas läbi viidud küsitluse tulemused kokku Janar Sutt, Rootsi ekspordi ja investeeringute nõukogu Eesti esinduse juht.

Aprillis-mais läbi viidud uuringule vastas 107 Balti riikides tegutsevat rootslasest ettevõtjat. Vaid 3% möönis, et geopoliitilised arengud on nende investeerimisotsuseid väga oluliselt mõjutanud, 22% tunnistas, et mõju on olematu.

Näiteks Rimi jaekett plaanib nii tänavu kui tuleval aastal avada neli uut kauplust, ütles Rimi Eesti Food tegevjuht Anders Torell. Laienemise põhirõhk Balti riikides on praegu Leedul.

Tänavu visandavad Balti riikides juba tegutsevad Rootsi ettevõtjad investeeringute mahuks piirkonda 44 miljonit eurot, mis jaguneb kolme riigi vahel üsna võrdselt – Lätti veidi enam. Aastaks 2018 visandatakse investeeringute kasvu kokku umbes 225 miljonile eurole, millest Lätti 117 miljonit ja Eestisse 90 miljonit eurot.

„Me ei ole aastateks 2015-2016 oma investeerimisplaane muutnud, kuid geopoliitilise olukorra muutudes võib see kiiresti muutuda,“ toob uuring siiski ekstra välja ühe ettevõtja kommentaari.

Kõige enam on aktiivselt tegutsevaid Rootsi ettevõtteid praegu Eestis – umbes 800. Lätis ja Leedus on numbrid vastavalt 400 ja 150. Igal aastal asutatakse Eestis keskmiselt 140 Rootsi kapitali osalusega ettevõtet. Eriti väikestele ja keskmise suurusega Rootsi ettevõtetele on Balti turg jätkuvalt laienemiseks väga sobiv, sest mahud ei käi üle jõu, Rootsi firmade renomee on väga hea ja ärikultuur eriti Eestis Põhjamaadele sarnane, rääkis Sutt. Järjest rohkem tuleb ette, et Balti riikidesse laienemine ei tähenda enam tingimata kohapeal ettevõtte asutamist ega Rootsis tegevuse lõpetamist, vaid koostööd projektipõhiselt nagu Rootsis mõne Rootsi ettevõttega.

Üldiselt Rootsi ettevõtjad tööjõu kättesaadavuse ega tõusva palgataseme üle Balti riikides veel ei kurda. Leitakse, et palga ja tootlikkuse tase on tasakaalus. Seda on siiski olnud, et suuremad Rootsi firmad on tugiteenuseid Balti riikidesse üle kolides eelistanud eelkõige Leedut, kus palgatase on Läti ja eriti Eestiga võrreldes veel madalam. „Leedukad ka reklaamivad ennast väga aktiivselt,“ märkis Sutt.

Mõnes sektoris on tööjõu leidmine siiski raskem – näiteks teenuste, müügi ja juhtimise alal. Anders Torell kurtis jaekaubanduses tööjõu suurt voolavust ja seda, et noorte lojaalsust võita on järjest raskem.

Maksusüsteemiga on Rootsi investorid Balti riikides rahul - 12% vastanuist andis hindeks „parim“ ja 52% „hea“. Bürokraatiat on siiski omajagu. 26% vastanuist hindas kolme riigi võrdluses parimaks Eesti maksusüsteemi.

Korruptsiooni on Rootsi investorite hinnangul kõigis Balti riikides viimasel kolmel aastal vähemaks jäänud, kuid peamiselt kogetakse seda munitsipaaltasandi hankekonkurssidel. 30% vastanuist kurtis, et kapitalile juurdepääs on väga raske.

Rootsi investoritelt küsiti muu hulgas sedagi, mida võiksid kolm Balti riiki Rootsilt õppida. Eestis tegutsevad Rootsi ettevõtjad sooviksid rohkem aega maksudeklaratsioonide koostamiseks, meeste ja naiste suuremat võrdsust, rohkem sisserännet ning vähem korruptsiooni munitsipaaltasandil.

Rootslased omakorda võiksid Balti riikidelt õppida seda, kuidas oma jutuga vähem keerutada. Rääkimata sellest, et wifi kättesaadavus ja koolide tase võiks Rootsis parem olla ning ettevõtte asutamine lihtsam.

Hetkel kuum