Kuidas lood müüma panna?

Samas pole tegemist hõlpsalt kätte haaratava võluvitsaga.

Sisuturundusega äratatakse kliendi tähelepanu ettevõtte ja selle pakutava vastu talle huvitavat materjali pakkudes. Erinevalt näiteks reklaamist või pressiteatest ei ole tegemist otsese müügipakkumise, vaid näiteks kundet köitva sisuga, looga. See võib olla nii tekst, video, tegevus kui ka sündmus ning ilmuda digi- või paberkujul.

Sisuturundus on ettevõtte kliendileht, kus toodete tutvustamise ja pakkumiste kõrval jagatakse ka näiteks retsepte ning üldharivat infot, aga ka näiteks klientidega korraldatavad ühissündmused.

Meelitab ostma

Sisuturundust saab teha otsese müügi genereerimiseks, selgitas Menu Kirjastuse juht Ain Lausmaa turundusveebi Best Marketing konverentsil. “See on lugude jutustamine ajakirjanduse vahendusel – kas enda väljaandes või ostetud kanalis. Selle eesmärk on luua positiivset kuvandit ja arvamusliidri muljet ettevõttest,” lisas ta.

Ehkki tegemist on äri utsitava võttega, ei kaugene hea sisuturundus Postimehe reklaamidirektori Allan Sombri sõnul ajakirjandusest ning sellele esitatavatest nõuetest. “Võimalus enda pakutud materjal huvitavaks teha on näiteks jälgida uudisloole esitatavaid kriteeriume,” selgitas ta. “Sõltumatust ja tasakaalustatust ei saa küll nõuda, sest materjali eesmärk on oma tooteid ostma panna, aga mõjukuse, uudislikkuse, üllatavuse, läheduse ja muuga saab küll arvestada.”

Reklaamimaiguga, aga ajakirjandus

Sõltumata ilmumise kohast – meediaväljaandes või oma kanalis, nagu kliendileht või ajaveeb – peaks see lugema tõmbama, olema kasulik ning aitama otsustada. Siis töötab see soovitult.

Näiteks Eesti suurim ja tuntuim juustupood Juustukuningad andis selle aasta alguses välja juusturetseptide kokaraamatu – selle road sisaldavad juustu, mida kunded oma poodi hankima meelitatakse.

Ehkki kokaraamatus hinnaga tootepakkumisi ei ole, võib sisuturundus olla ka kanal oma toodete tutvustamiseks ehk otseseks reklaamiks. “Ma ei kardaks müüki ehk tootepakkumisi teha. Kui koju tuleb näiteks kliendiajakiri, ootabki klient sealt nii asjade lahtirääkimist kui ka pakkumist,” julgustas Lausmaa. “Vorm peab aga olema selline, et klient selle ära sööb. Siis on ta vastuvõtlikum, kui lihtsalt reklaamidega lähenedes.“

Tulemust annab oodata

Võte on tõhus, kuid annab tulemust pika aja peale, rääkis eduka Rootsi sisuturundusagentuuri Spoon juht Björn Owen Glad. Tema sõnul võib efekti saavutamine võtta isegi aasta kuni poolteist.

Sellele seisukohale sekundeeris ka Rimi turundus- kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. “Samas on meil ka paar näidet, kus tulemus tuli väga kiiresti. Näiteks keelasime 2012. aastal energiajookide müügi alla 16aastastele. Kampaania levis ja seda toetasid toitumis­spetsialistid ning energiajookide müük kahanes, puu- ja köögiviljade oma kasvas. Täpselt seda taotlesimegi – värskust ning tervisliku elustiili järgimist,” selgitas ta.