Soome ja Rootsi kisuvad eri suunda

Märkimisväärset majanduskasvu nägid soomlased viimati 2011. aasta esimeses pooles, Rootsi sisemajanduse koguprodukt suureneb aga 2-3% võrra kvartalis, mis riigi niigi kõrget heaolutaset ja Euroopa majanduse nõrkust silmas pidades on suurepärane tulemus. Ka 2009. aasta majanduslangus oli Soomes oluliselt sügavam kui Rootsis, Rootsi väljumine sellest aga palju jõulisem. Miks on Rootsi käekäik olnud idanaabri omast niivõrd parem? Kuidas peaks Soome majandust turgutama?

Rootsi eelis on tugev tööturg

Üks peamistest põhjustest, miks Rootsi majandus on rahvusvahelises konkurentsis olnud niivõrd edukas, peitub hästi toimivas tööturus. 2014. aastal oli tööga hõivatud 80% Rootsi 20-64aastasest elanikkonnast, olles sellega kõige kõrgema tööhõivega riik terves Euroopa Liidus. Võrdluseks oli 28 liikmesriigi keskmine hõivemäär 69%, Soomes 73% ja Eestis 74%.

Soomlased ei ole häbenenud keerukas majandusolukorras naabritelt nõu küsida. Kui Eestis lõi hiljuti laineid Gunnar Oki julge mõttepaber Eesti haridussüsteemi kitsaskohtadest, siis põhjanaabrite juures leidis kevadel sarnast vastukaja Rootsi endiselt rahandusministrilt Andres Borgilt tellitud raport Soome rahvusvahelise konkurentsivõime kohta. Borgi ja Soome majandusteadlase Juhana Vartianeni koostöös valminud analüüsi kohaselt on Soome hinnatase võrreldes lähemate konkurentidega 15-20% liiga kõrge, mis tähendab vajadust saada tööjõukulude edasine kasv kontrolli alla. Erinevalt eelmisel nädalal Soomes esinenud vastaka kuulsusega majanduskorüfeest Joseph Stiglitzist leiab Borg, et kiirelt kasvanud riigivõla tõttu puuduvad Soomel hoovad majanduse elavdamiseks riigisektori suuremate kulutuste abil. Selle asemel soovitab Borg reformida palgaläbirääkimiste süsteemi, suurendada inimeste osalust tööturul ja kasvatada majanduse tootlikkust.

Sarnaste seisukohtadeni jõudis septembri keskpaigas ka Soome majandusolukorda hinnanud rahvusvaheline valuutafond IMF. Soome praeguseid algatusi erinevate hüvitiste kärpimisel ja avaliku sektori efektiivsuse suurendamisel hindab IMF positiivselt, kuid peab neid konkurentsivõime taastamiseks ebapiisavaks. Suurimaks probleemiks peab IMF keskset palgaläbirääkimiste süsteemi, mis piirab kunstlikult palgajaotust ja vähendab töötajate motivatsiooni liikuda tööle kõrgema tootlikkusega tegevusaladele. Samuti tõstab süsteem IMFi hinnangul miinimumpalga liialt kõrgele tasemele, mistõttu madalapalgalised töökohad jäävad loomata ning neid kohti potentsiaalselt täita võivad inimesed jäävad koormama sotsiaalkaitsesüsteemi. Teiste oluliste ettepanekutena soovitab IMF Soomel reformida töötutoetusi, sidudes need senisest enam aktiivsusnõudega, parandada tööjõu mobiilsust läbi soodsama majutuse ja suurendada nii era- kui avaliku sektori tootlikkust, muuhulgas investeeringute abil teadus- ja arendustegevusse.

Hoolimata ametiühingute vastuseisust tundub tõenäoline, et Soome valitsus suudab vajalikud reformid ellu viia ja tänu haritud rahvastikule majanduse pikemas perspektiivis ka kasvule aidata. Sellest hoolimata ei ole Soomes kiiret kasvu oodata, mistõttu käriseb vahe Rootsi majandusega tunduvalt. SEB prognooside kohaselt küünib Rootsi majanduskasv lähiaastatel 3% ligidale, Soome peab sel aastal leppima stagnatsiooni ja edaspidi 1% juurde jääva majanduskasvuga.