Sirje Rank • 22 oktoober 2015

Euro peab olema kindel nii Saksa kui Kreeka pangas

Pangajooksu peatamiseks pidi Kreeka suve hakul kehtestama piirangud sularaha välja võtmisele - pildil pensioniraha ootavad eakad kreeklased  Foto: Scanpix/REuters

Ilma pangandusliidu kolmanda jala ehk ühtse hoiusekindlustuse süsteemita ei ole ühisraha kasutajatel piisavalt kindlust, et euro on Kreeka, Läti või Eesti pangas niisama kindlalt tallel kui Saksa panga hoiuarvel.

Pole ka maksumaksjatel kindlust, et puhul kui riigi enda hoiusekindlustuse fondi vahenditest ei piisa, jälle maksumaksjal pankadele appi minna ei tule.

Nii tahab Euroopa Komisjon maha panna ka pangandusliidu kolmanda jala, lisaks euroala suurpankade üle sisse viidud ühtsele järelevalvele, mis alustas läinud aastal, ning ühtsele kriisilahenduse mehhanismile, mille ühtse kriisifondi osa käivitub tulevast aastast. Kuna aga igasugune riskide jagamine ja vastastikku vastutuse kandmine on euroala praeguses poliitilises kliimas eriti hell teema, on komisjon visandanud ühist hoiusekindlustuse süsteemi n.ö edasikindlustuse vormis. Konkreetsem ettepanek selleks jõuab lauale veel enne aasta lõppu.

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab rahaliidu reformi eest, joonis kolmapäeval rahaliidu järgmiste reformide paketti tutvustades alla vajadust jätkata sideme nõrgestamist, mis seob pangad oma koduriigiga.

„Me peame viima selle nii väikseks kui võimalik,“ ütles ta.

Ühtne hoiusekindlustuse süsteemi eesmärk on suurendada usaldust pankade vastu ja vähendada pangajooksu riski.

Ühtne hoiusekindlustus ei asenda riikide endi süsteeme, see ei nõua maksumaksjate raha ega tähenda, et sakslastel tuleb hüvitada hispaanlaste pangakriisis hävinud hoiused. Süsteemi rahastatakse pankade maksetega.

Nõiaring tuleb pidama saada

Kreekast lahvatanud euroala kriisi ajal tekkis pankade ja riikide tihedatest sidemetest nõiaring, kus pankade ja riikide maksevõime probleemid vastastikku võimendusid. Just selle seose kaotamiseks hakati 2012. a suvest pangandusliitu looma. Juba 2009. aastast seadustati ühine nõue, et hoiused on tagatud kuni 100 000 euro suuruses summas konto kohta.

Praegu tagab iga riik oma hoiustajate hoiused ise ning huvi ühtse hoiusekindlustuse süsteemi vastu on sõltunud sellest, kui suureks üks või teine riik võimaliku kriisi tõenäosust hindab. Soome näiteks on olnud skeptiline just sel põhjusel, et panganduskriisi riski on hinnatud väikeseks. Samas oleks just Soomel kui panganduse suure kontsentratsiooniga riigil taolisest ühisest kindlustusest enim võita, kuna oma riigi tagatisfondis jätkuks vahendeid vaid väiksemate pankade hoiustajate nõuete katteks, märkis Soome rahandusministeerium oma analüüsis. Eestis on tagatisfondi suurus 206 miljonit eurot.

„Pangandusliidu ülesehituses oleme algusest peale näinud loogilise osana ühtse järelevalve ja kriisilahenduse kõrval ka ühtset hoiuste tagamise süsteemi,“ kommenteeris Eesti seisukohta rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. Täpsem valmisolek sellega edasi minna sõltub sellest, millist lahendust Euroopa Komisjon pakub.“

Kaarik hobuse ette

Kõige kriitilisem on ühtse hoiusekindlustuse süsteemi loomise suhtes Saksamaa. Septembris eurogrupi rahandusministrite kohtumisel ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et see tähendaks „kaariku rakendamist hobuse ette“, eht asjade tegemist vales järjekorras. Saksamaa tahab, et enne igasugust riskide jagamist oleksid kõigis euroala riikides uued panganduse tugevdamise ja saneerimise reeglid (sh piisavad kapitalipuhvrid võimalike šokkide puhuks ning juriidiline alus kreeditoride vastutama panemiseks), esmalt seadustesse üle võetud ja jõustatud. Samuti tuleb enne kokku leppida sildfinantseering ühtse kriisihaldusfondi tarvis (osa pangandusliidu teisest sambast), kuna raha fondi koguneb pankade maksetest alles kaheksa aasta jooksul. Vaja on aga, et kui fond tulevast aastast käivitub, oleks see ka tõsiselt võetav.

Valdis Dombrovskis kordas kolmapäeval, et pangandusliidust on alati räägitud kui kolme sambaga või jalaga liidust. Küll aga möönis ta, et paralleelselt riskide jagamisega peab edasi minema ka riskide vähendamisega ning et kokku lepitud reeglite seadustesse viimisega on riikidel veel hulk tööd, ehkki „tähtajad on juba läinud“.

Eesti sai märkuse, et üle võtmata on hoiuste tagamise direktiivi sätted. Täna oli tagatisfondi muutmise seaduse eelnõu valitsuse istungi päevakorras ja sai ka heaks kiidetud.

Hetkel kuum