Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro peab olema kindel nii Saksa kui Kreeka pangas

    Pangajooksu peatamiseks pidi Kreeka suve hakul kehtestama piirangud sularaha välja võtmisele - pildil pensioniraha ootavad eakad kreeklasedFoto: Scanpix/REuters

    Ilma pangandusliidu kolmanda jala ehk ühtse hoiusekindlustuse süsteemita ei ole ühisraha kasutajatel piisavalt kindlust, et euro on Kreeka, Läti või Eesti pangas niisama kindlalt tallel kui Saksa panga hoiuarvel.

    Pole ka maksumaksjatel kindlust, et puhul kui riigi enda hoiusekindlustuse fondi vahenditest ei piisa, jälle maksumaksjal pankadele appi minna ei tule.
    Nii tahab Euroopa Komisjon maha panna ka pangandusliidu kolmanda jala, lisaks euroala suurpankade üle sisse viidud ühtsele järelevalvele, mis alustas läinud aastal, ning ühtsele kriisilahenduse mehhanismile, mille ühtse kriisifondi osa käivitub tulevast aastast. Kuna aga igasugune riskide jagamine ja vastastikku vastutuse kandmine on euroala praeguses poliitilises kliimas eriti hell teema, on komisjon visandanud ühist hoiusekindlustuse süsteemi n.ö edasikindlustuse vormis. Konkreetsem ettepanek selleks jõuab lauale veel enne aasta lõppu.
    Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab rahaliidu reformi eest, joonis kolmapäeval rahaliidu järgmiste reformide paketti tutvustades alla vajadust jätkata sideme nõrgestamist, mis seob pangad oma koduriigiga.
    „Me peame viima selle nii väikseks kui võimalik,“ ütles ta.

    Ühtne hoiusekindlustuse süsteemi eesmärk on suurendada usaldust pankade vastu ja vähendada pangajooksu riski.

    Ühtne hoiusekindlustus ei asenda riikide endi süsteeme, see ei nõua maksumaksjate raha ega tähenda, et sakslastel tuleb hüvitada hispaanlaste pangakriisis hävinud hoiused. Süsteemi rahastatakse pankade maksetega.

    Nõiaring tuleb pidama saada
    Kreekast lahvatanud euroala kriisi ajal tekkis pankade ja riikide tihedatest sidemetest nõiaring, kus pankade ja riikide maksevõime probleemid vastastikku võimendusid. Just selle seose kaotamiseks hakati 2012. a suvest pangandusliitu looma. Juba 2009. aastast seadustati ühine nõue, et hoiused on tagatud kuni 100 000 euro suuruses summas konto kohta.
    Praegu tagab iga riik oma hoiustajate hoiused ise ning huvi ühtse hoiusekindlustuse süsteemi vastu on sõltunud sellest, kui suureks üks või teine riik võimaliku kriisi tõenäosust hindab. Soome näiteks on olnud skeptiline just sel põhjusel, et panganduskriisi riski on hinnatud väikeseks. Samas oleks just Soomel kui panganduse suure kontsentratsiooniga riigil taolisest ühisest kindlustusest enim võita, kuna oma riigi tagatisfondis jätkuks vahendeid vaid väiksemate pankade hoiustajate nõuete katteks, märkis Soome rahandusministeerium oma analüüsis. Eestis on tagatisfondi suurus 206 miljonit eurot.
    „Pangandusliidu ülesehituses oleme algusest peale näinud loogilise osana ühtse järelevalve ja kriisilahenduse kõrval ka ühtset hoiuste tagamise süsteemi,“ kommenteeris Eesti seisukohta rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. Täpsem valmisolek sellega edasi minna sõltub sellest, millist lahendust Euroopa Komisjon pakub.“
    Kaarik hobuse ette
    Kõige kriitilisem on ühtse hoiusekindlustuse süsteemi loomise suhtes Saksamaa. Septembris eurogrupi rahandusministrite kohtumisel ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et see tähendaks „kaariku rakendamist hobuse ette“, eht asjade tegemist vales järjekorras. Saksamaa tahab, et enne igasugust riskide jagamist oleksid kõigis euroala riikides uued panganduse tugevdamise ja saneerimise reeglid (sh piisavad kapitalipuhvrid võimalike šokkide puhuks ning juriidiline alus kreeditoride vastutama panemiseks), esmalt seadustesse üle võetud ja jõustatud. Samuti tuleb enne kokku leppida sildfinantseering ühtse kriisihaldusfondi tarvis (osa pangandusliidu teisest sambast), kuna raha fondi koguneb pankade maksetest alles kaheksa aasta jooksul. Vaja on aga, et kui fond tulevast aastast käivitub, oleks see ka tõsiselt võetav.
    Valdis Dombrovskis kordas kolmapäeval, et pangandusliidust on alati räägitud kui kolme sambaga või jalaga liidust. Küll aga möönis ta, et paralleelselt riskide jagamisega peab edasi minema ka riskide vähendamisega ning et kokku lepitud reeglite seadustesse viimisega on riikidel veel hulk tööd, ehkki „tähtajad on juba läinud“.
    Eesti sai märkuse, et üle võtmata on hoiuste tagamise direktiivi sätted. Täna oli tagatisfondi muutmise seaduse eelnõu valitsuse istungi päevakorras ja sai ka heaks kiidetud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.