Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ITL: tasuta andmed ei ole riigile majanduslikult kahjulikud

    ITLi asepresident Tiit TammisteFoto: Andres Haabu / Postimees

    Me ei pea õigeks käsitlust, mille kohaselt andmete tasuta eraettevõtetele andmine on riigile majanduslikult kahjulik, ütles Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident Tiit Tammiste.

    "Avaliku teabe taaskasutusse andmine uute teenuste loomiseks peab olema ilma eranditeta tasuta," lausus Tammiste. "Tasu võib kehtestada juhul, kui teabevaldaja peab looma andmete täiendavaks töötlemiseks täiendava teenuse, mida tal endal vaja ei ole."
    Täna tuleb riigikogus esimesele lugemisele avaliku teabe seaduse muutmise seadus, mis loob riigile muu hulgas võimaluse küsida äriregistris andmete vaatamise eest lisatasu. Täpset tõususummat ei osata praegu öelda.
    Tammiste meenutas, et avaliku teabe seadust muudeti ka 2012. aastal, kui võeti üle sama direktiivi eelmine redaktsioon. Ka siis toimus põhjalik arutelu investeeringutulu üle. "Siis otsustas riigikogu sätestada sõnastuse ilma investeeringutuluta. Ei ole mitte mingit mõistlikku selgitust, miks peaks nüüd seda põhimõtet muutma," märkis Tammiste. 
    Eelmisel korral jäi Tammiste sõnul arutelu riigikogus pooleli selles kohas, kuidas ikkagi tagada suurema hulga andmete erasektorile kättesaadavaks tegemine, mitte suund tasude tõstmisele. 
    "Me ei pea õigeks käsitlust, mille kohaselt andmete tasuta eraettevõtetele andmine on riigile majanduslikult kahjulik. See võib olla kahjulik, kui vaadata ainult ühte asutust, aga kui vaadata riiki tervikuna, siis mitte," lausus Tammiste. "Tasuta andmed annavad tõuke uute teenuste tekkeks ja soodustavad innovatsiooni avalikus sektoris laiemalt ning sellest saadav kasu ületab kindlasti tasudena saadava tulu. Näiteid sellisest edust on ka lähiriikidest üsna palju võtta."
    ITLi esindajad on juba sellel teemal põhiseaduskomisjoniga kohtunud ning oma seisukohti selgitanud. 
    ITL saatis 2.oktoobril riigikogule kirja, kus on seisukohal, et eelnõu peab toetama ettevõtjate poolt uute teenuste loomiseks vajalike andmete tasuta kättesaamist. Oma kirjas märgib ITL, et on arusaamatu, et samal ajal kui riik käivitab erinevaid algatusi, millest kõige mastaapsem on ilmselt e-residentsus, ja IKT-sektori ettevõtetele on pandud ootus luua rohkem lisandväärtust pakkuvaid e-teenuseid, luuakse võimalus avaliku teabe hinnatõstmiseks. "Samas enamik neid teenuseid eeldab just avaliku teabe taaskasutamist. Luues võimaluse kehtestada sellele teabele, mida võiks taaskasutusse anda, veel täiendav kuni 5% hinnalisa, annab see signaali, et neid uusi teenuseid tegelikult vaja ei ole," kirjutas ITL oma kirjas.
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Cleveron Mobility saab uue nime
Aprillis Cleveronist eraldunud isejuhtivaid robotkullereid arendav ettevõte Cleveron Mobility AS võtab kasutusele uue brändinime Clevon. Ettevõtte ametlikuks nimeks äriregistris jääb endiselt Cleveron Mobility AS.
Aprillis Cleveronist eraldunud isejuhtivaid robotkullereid arendav ettevõte Cleveron Mobility AS võtab kasutusele uue brändinime Clevon. Ettevõtte ametlikuks nimeks äriregistris jääb endiselt Cleveron Mobility AS.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Arsenali keskuse jaotamata kasum ligineb 5 miljonile eurole
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse abikaasa, kunagise mõjuka reformierakondlase Rain Rosimannuse osalusega Arsenali keskuse omanikfirma teenis mullu 730 000 eurot kasumit ning kokku on Arsenal Center OÜ-l jaotamata kasumit kogunenud ligi 4,7 miljonit eurot.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse abikaasa, kunagise mõjuka reformierakondlase Rain Rosimannuse osalusega Arsenali keskuse omanikfirma teenis mullu 730 000 eurot kasumit ning kokku on Arsenal Center OÜ-l jaotamata kasumit kogunenud ligi 4,7 miljonit eurot.
Eesti 200 lahkub Narva koalitsioonist
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.