Järgmine aasta võib jääda Vene reservfondile viimaseks, teatas rahandusminister Anton Siluanov esinedes Föderatsiooninõukogule.
![Venemaa rahandusminister Anton Siluanov](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c1e54e9e-6b04-563b-bc14-fc90763a392a&width=3840&q=70)
- Venemaa rahandusminister Anton Siluanov Foto: EPA
„Vähendame tuleval aastal oma reservide mahtu umbes 2,6 triljoni rubla võrra ehk enam kui poole võrra. See kõik tähendab, et 2016 on viimane aasta, kui saame niimoodi kulutada oma varusid, meie reserve. Edaspidi meil selliseid ressursse ei ole,“ ütles Siluanov, vahendas uudisteagentuur TASS.
Juhul, kui nafta hind ja dollari kurss jäävad praegusele tasemele, kujuneb 2016. aasta eelarvepuudujäägiks Siluanovi sõnul 900 mld rubla ehk 13,1 mld eurot. Oma arvestuses toetus Siluanov nafta hinnale 44 dollarit barrelist ning et dollari eest tuleb välja käia 62 rubla. „Sellised riskid on reaalsed,“ kinnitas Siluanov.
Ta tõi välja, et Venemaa föderaaleelarve tulud on sellel aastal 1,3 triljoni rubla võrra väiksemad kui mullu, samas kasvasid kulud tervelt 11 protsenti. „Selle tulemusel moodustab puudujääk 3% SKTst,“ teatas Venemaa rahandusminister.
Venemaal on kaks riiklikku stabilisatsioonifondi. Üheks on nn heaolufond ning teiseks reservfond. Reservfondi vahendeid kasutatakse sotsiaalvajaduste katteks ja välisvõla tasumiseks, heaolufondi aga pensionide väljamaksmiseks.
Kuu aega tagasi sai selgeks, et Venemaa rahandusministeerium ei plaani suunata lähiaastatel lisavahendeid reserv- ega heaolufondi. Juulis teatas Siluanov, et rahandusministeerium näeb ette, et 2015. aastal kasutatakse reservfondist 2,5-3 triljonit rubla ning 2016.-2017. aastal kaasatakse veel 1 triljon rubla, kuid nii, et fond säiliks ka aastaks 2018 mahuga umbes 500 miljardit rubla.
Seotud lood
Venemaa riigiduuma eelarve- ja maksukomisjoni juht Andrei Makarov ütles Ühtse Venemaa parteikoosolekul, et Venemaal on palju raha, aga seda hallatakse ebaefektiivselt.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele