Ettevõtlusminister: töösuhted on paindlikud

Paindlikkust töösuhtesse saavad tema hinnangul tuua osapoolte esindajad. Ta selgitas, et tööandja oli pikalt töösuhtes tugevam osapool, kuid 2009. aasta seadusemuudatustega on praegu mõlemad osapooled võrdsel positsioonil ehk mõlemal on sama palju õigusi.

Ta märkis, et iseasi on, kuidas peetakse töösuhte algatamisel läbirääkimisi. Ta tõi näiteks, et kui töötaja ise kinnitab, et tema kodune töökeskkond on talle turvaline, ei näe ta põhjust, miks peaks see looma tööandjale mingeid kitsendusi. Hoolimata sellest, et seadus ütleb, et ohutu töökeskkonna peab tagama tööandja. Tema hinnangul on kodust töötamise võimalused alakasutatud seetõttu, et töötajad pole oma võimalustest teadlikud ning töövõtjal ja -andjal pole harjumust võtta teineteist partnerina. „Tööandja tahab ju, et töötaja annaks tööl oma maksimaalse panuse, ja sellise panuse saab anda vaid rahulolev töötaja. Soovitan olla mõlemal osapoolel lepinguliste suhete moodustamisel julgem ja leida ühisosa mõlema osapoole vajaduste rahuldamiseks,“ teatas minister.

Väikeettevõtlust kui Eestis valdavat ettevõtlusvormi tuleb Oviiri sõnul toetada ja soosida, ent maksudest kõrvale hiilimine ei ole tema hinnangul õige. 

Eraldi teema on Oviiri hinnangul tööjõumaksud. Ta selgitas, et kui enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest rakendab progresseeruvat üksikisikute tulude maksustamist, siis Eesti maksustab madalat palka oluliselt kõrgemalt kui Eurooa Liidu riigid keskmiselt. Lisaks on Eestis märkimisväärselt kõrged tarbimismaksud ja madalad kapitalimaksud. „See on olnud ühiskondlik kokkulepe, et suurima osa maksukoormusest kannavad madala- ja keskmisepalgalised töötajad ning tööandjad. Kui saavutame kunagi teistsuguse kokkuleppe ja vähendame märkimisväärselt tööjõukulusid, siis tuleb riigil leida ka alternatiivsed allikad, mis täidaks eelarvetühimiku,“ kommenteeris Oviir.