Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasikäik Euroopas varjutab unistust Talsinki tunnelist

    Euroopa pagulaskriis on toonud piiritõkked tagasi isegi Põhjalasse. Pildil Rootsi justiitsminister Morgan Johansson ja Taani immigratsiooniminister Inger Stojberg.Foto: Scanpix/Reuters

    Rootsi, Taani ja Saksamaa vahel uuesti sisse seatud dokumendikontroll pagulastevoo pidurdamiseks on värskeim jätk arengutele Euroopas, mis ohustavad selliseid julgeid visioone nagu Tallinnas ja Helsingis äsja uut elevust tekitanud merealune tunnel.

    Kahetunnise laevas loksumise asemel lüheneks sõiduaeg poolele tunnile. Soomele annaks see lisaks ka maismaaühenduse Mandri-Euroopaga, ütles Tallinnas Soome transpordiminister Anne Berner. Juba rehkendatakse, kui palju Eesti ja Soome majandus ühenduse tõttu kasvukiirendust saaks. Helsingi linna logistikakonsultant Ulla Tapainen ütles Soome YLE-le, et nende arvestustes reisiks iga päev kahe linna vahet 25 000 inimest.
    Sarnaseid rehkendusi tehti, kui 90nendatel aastatel kavandati Rootsi ja Taani vahele Öresundi silda, millest saigi valmimise järel Euroopas piiriülese koostöö musternäide. 30 miljardit Taani krooni maksma läinud projekti kaasrahastas EL.
    Nüüd on aastatepikkuse pingutusega toimima saadud koostöö löögi all, kurtsid Rootsi päevalehe Dagens Nyheter arvamusküljel 25 Lõuna-Rootsi Skåne maakonna poliitikut. „Piirideta Euroopa ei peaks olema selline unelm, mis toimib vaid maailmarahu aegadel,“ taunitakse dokumendikontrolli taaskehtestamist Öresundi sillal.
    Taani tööandjate organisatsiooni DA andmeil töötab Kopenhaageni piirkonnas ligi 8000 rootslast, kelle elukoht ei ole Taanis. Enamik neist sõidab ilmselt iga päev üle silla tööle ja peab nüüd taluma sõiduaja pikenemist. Lisaks on vähemalt 6500 taanlast, kes töötavad Taanis, kuid elavad Rootsis.
    Suur samm tagasi
    Omavahel kaotasid Põhjala riigid passikontrolli juba 1952. aastal. Nüüd tuleb Öresundi väina ületamisel jälle isikut tõendavat dokumenti näidata. „See on kahjuks suur samm tagasi idee elluviimisel liita Kopenhaagen ja Skåne üheks konkurentsivõimeliseks rahvusvaheliseks piirkonnaks,“ kirjutas Taani peaminister Lars Lökke Rasmussen esmaspäeval Facebookis, kus ta samal ajal teatas pistelise piirikontrolli taastamisest Taani ja Saksamaa piiril.
    Taani sammu tingis omakorda Rootsi valitsuse käitumine, mis oma algset lahket (ja naaberriikide poolt kritiseeritud) pagulaspoliitikat sügisel järsult karmistas ja sellega seoses esmaspäevast Öresundi sillal dokumente kontrollima hakkas.
    Euroopa Komisjoni asüüli- ja rändeteemade eest vastutav volinik Dimitris Avramopoulos kutsus täna Taani, Rootsi ja Saksamaa ministrid Brüsselisse, et võimalik doominoefekt Schengeni – idee järgi piirideta – alas pidama saada. Märkimisväärset tulemust kohtumine ei andnud, vahendas Brüsselist Bloomberg. Saksamaa kritiseeris, et eriti Kreekas Schengeni välispiir ei pea, Rootsi kurtis, et ei tule pagulaste tulvaga toime, ning Taani soovitas pagulastel muud sihtriiki otsida. Volinik kordas ELi riikide solidaarsuse ja 28 riigi ühise lahenduse vajadust.
    Kohtumisel osalenud Rootsi justiitsminister Morgan Johansson ei osanud öelda, kui kaua dokumentide kontrollimine jätkub. „Peame vaatama ühe kuu kaupa,“ ütles ta agentuurile TT. „Eelduseks on, et olukord ELis stabiliseerub. Ma ei taha sattuda olukorda, kus me lõpetame kontrolli ja kaks nädalat hiljem on pagulasi jälle 10 000-15 000 nädalas ja meil tuleb kontroll uuesti kehtestada.“
    Minister kordas, et EL peab jõustama juba kokku lepitud pagulaste jaotamise kava. Kõik riigid peavad panustama. Saksamaa asejustiitsminister Ole Schröder hoiatas, et vastasel juhul käitub iga riik oma äranägemise järgi. Seni on kokku lepitud 160 000st pagulasest ümber asustatud vaid 272.  
    Avatud piiril on majanduslik hind
    Kommentaarid Taani peaministri postitusele Facebookis pigem pooldasid piiride taastamist – poliitikute ülesanne ongi oma rahvast kaitsta. Taani ettevõtjad on aga mures. Nagu juhtis tähelepanu Taani majandusleht Börsen, võlgneb Taani oma koha riikide esikolmikus, kus äritegemine on Maailmapanga koostatud võrdluses kõige lihtsam, just piiriülese äritegevuse lihtsusele. Selles on Taani raporti järgi maailma parim.
    Taani ettevõtjad kardavad, et vajaliku tööjõu leidmine muutub raskemaks, kui rootslased ei saa enam hõlpsalt Taanis tööl käia. Suuresti puudutab see just kvalifitseeritud tööjõudu. Mures on veofirmad, kes pelgavad ajakadu piiril ja kulude kasvu, mis tähendab efektiivsuse vähenemist. Samuti tööjõurendi firmad ning restoranide ja majutuse ala ettevõtted. Kui suureks negatiivne mõju lõpuks kujuneb, sõltub sellest, kauaks piiritõkked paika jäävad ning kas EL leiab pagulasprobleemile rahuldava lahenduse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
USA aktsiaturg tõusis järsult, lõpetades kuuepäevase langusperioodi
USA aktsiaindeksid kolmapäeval tõusid, kui Inglise keskpanga samm tõi võlakirjaintressid allapoole ning investorid julgesid taas aktsiaid ostma hakata.
USA aktsiaindeksid kolmapäeval tõusid, kui Inglise keskpanga samm tõi võlakirjaintressid allapoole ning investorid julgesid taas aktsiaid ostma hakata.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Rikaste TOPi uued tulijad: ralliäss, teadlane ja õllefänn
Tänavuses Rikaste TOPis on kokku 71 uut tulijat, kelle seast leiab nii sportlase Ott Tänaku, teadlase Mart Ustavi kui ka advokaadi Aku Soraineni.
Tänavuses Rikaste TOPis on kokku 71 uut tulijat, kelle seast leiab nii sportlase Ott Tänaku, teadlase Mart Ustavi kui ka advokaadi Aku Soraineni.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.