Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasikäik Euroopas varjutab unistust Talsinki tunnelist

    Euroopa pagulaskriis on toonud piiritõkked tagasi isegi Põhjalasse. Pildil Rootsi justiitsminister Morgan Johansson ja Taani immigratsiooniminister Inger Stojberg.Foto: Scanpix/Reuters

    Rootsi, Taani ja Saksamaa vahel uuesti sisse seatud dokumendikontroll pagulastevoo pidurdamiseks on värskeim jätk arengutele Euroopas, mis ohustavad selliseid julgeid visioone nagu Tallinnas ja Helsingis äsja uut elevust tekitanud merealune tunnel.

    Kahetunnise laevas loksumise asemel lüheneks sõiduaeg poolele tunnile. Soomele annaks see lisaks ka maismaaühenduse Mandri-Euroopaga, ütles Tallinnas Soome transpordiminister Anne Berner. Juba rehkendatakse, kui palju Eesti ja Soome majandus ühenduse tõttu kasvukiirendust saaks. Helsingi linna logistikakonsultant Ulla Tapainen ütles Soome YLE-le, et nende arvestustes reisiks iga päev kahe linna vahet 25 000 inimest.
    Sarnaseid rehkendusi tehti, kui 90nendatel aastatel kavandati Rootsi ja Taani vahele Öresundi silda, millest saigi valmimise järel Euroopas piiriülese koostöö musternäide. 30 miljardit Taani krooni maksma läinud projekti kaasrahastas EL.
    Nüüd on aastatepikkuse pingutusega toimima saadud koostöö löögi all, kurtsid Rootsi päevalehe Dagens Nyheter arvamusküljel 25 Lõuna-Rootsi Skåne maakonna poliitikut. „Piirideta Euroopa ei peaks olema selline unelm, mis toimib vaid maailmarahu aegadel,“ taunitakse dokumendikontrolli taaskehtestamist Öresundi sillal.
    Taani tööandjate organisatsiooni DA andmeil töötab Kopenhaageni piirkonnas ligi 8000 rootslast, kelle elukoht ei ole Taanis. Enamik neist sõidab ilmselt iga päev üle silla tööle ja peab nüüd taluma sõiduaja pikenemist. Lisaks on vähemalt 6500 taanlast, kes töötavad Taanis, kuid elavad Rootsis.
    Suur samm tagasi
    Omavahel kaotasid Põhjala riigid passikontrolli juba 1952. aastal. Nüüd tuleb Öresundi väina ületamisel jälle isikut tõendavat dokumenti näidata. „See on kahjuks suur samm tagasi idee elluviimisel liita Kopenhaagen ja Skåne üheks konkurentsivõimeliseks rahvusvaheliseks piirkonnaks,“ kirjutas Taani peaminister Lars Lökke Rasmussen esmaspäeval Facebookis, kus ta samal ajal teatas pistelise piirikontrolli taastamisest Taani ja Saksamaa piiril.
    Taani sammu tingis omakorda Rootsi valitsuse käitumine, mis oma algset lahket (ja naaberriikide poolt kritiseeritud) pagulaspoliitikat sügisel järsult karmistas ja sellega seoses esmaspäevast Öresundi sillal dokumente kontrollima hakkas.
    Euroopa Komisjoni asüüli- ja rändeteemade eest vastutav volinik Dimitris Avramopoulos kutsus täna Taani, Rootsi ja Saksamaa ministrid Brüsselisse, et võimalik doominoefekt Schengeni – idee järgi piirideta – alas pidama saada. Märkimisväärset tulemust kohtumine ei andnud, vahendas Brüsselist Bloomberg. Saksamaa kritiseeris, et eriti Kreekas Schengeni välispiir ei pea, Rootsi kurtis, et ei tule pagulaste tulvaga toime, ning Taani soovitas pagulastel muud sihtriiki otsida. Volinik kordas ELi riikide solidaarsuse ja 28 riigi ühise lahenduse vajadust.
    Kohtumisel osalenud Rootsi justiitsminister Morgan Johansson ei osanud öelda, kui kaua dokumentide kontrollimine jätkub. „Peame vaatama ühe kuu kaupa,“ ütles ta agentuurile TT. „Eelduseks on, et olukord ELis stabiliseerub. Ma ei taha sattuda olukorda, kus me lõpetame kontrolli ja kaks nädalat hiljem on pagulasi jälle 10 000-15 000 nädalas ja meil tuleb kontroll uuesti kehtestada.“
    Minister kordas, et EL peab jõustama juba kokku lepitud pagulaste jaotamise kava. Kõik riigid peavad panustama. Saksamaa asejustiitsminister Ole Schröder hoiatas, et vastasel juhul käitub iga riik oma äranägemise järgi. Seni on kokku lepitud 160 000st pagulasest ümber asustatud vaid 272.  
    Avatud piiril on majanduslik hind
    Kommentaarid Taani peaministri postitusele Facebookis pigem pooldasid piiride taastamist – poliitikute ülesanne ongi oma rahvast kaitsta. Taani ettevõtjad on aga mures. Nagu juhtis tähelepanu Taani majandusleht Börsen, võlgneb Taani oma koha riikide esikolmikus, kus äritegemine on Maailmapanga koostatud võrdluses kõige lihtsam, just piiriülese äritegevuse lihtsusele. Selles on Taani raporti järgi maailma parim.
    Taani ettevõtjad kardavad, et vajaliku tööjõu leidmine muutub raskemaks, kui rootslased ei saa enam hõlpsalt Taanis tööl käia. Suuresti puudutab see just kvalifitseeritud tööjõudu. Mures on veofirmad, kes pelgavad ajakadu piiril ja kulude kasvu, mis tähendab efektiivsuse vähenemist. Samuti tööjõurendi firmad ning restoranide ja majutuse ala ettevõtted. Kui suureks negatiivne mõju lõpuks kujuneb, sõltub sellest, kauaks piiritõkked paika jäävad ning kas EL leiab pagulasprobleemile rahuldava lahenduse.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.