• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidiinfo: suurim murelaps on tööstus

    Eesti majandus on tardunud, Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul ettevõtted ei investeeri ning viivad dividendidena pigem raha välja. Foto: Eiko Kink

    Kui üldiselt on Eesti ettevõtete maksehäirete ja maksuvõla seis üsna stabiilne, on Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul suurim murelaps Eestis tööstussektor.

    „Murelaps on tööstus. Ettevõtjad räägivad, et suurim probleemide tekitaja on elektri hind, mis on jõudnud poliitilise probleemi tasemele,“ nentis Jäger tänasel Krediidiinfo maksekäitumise briifingul.
    Üldjoontes on Jägeri sõnul maksehäireid kõikides valdkondades vähem, küll on aga maksuvõlad ehk võlg riigi ees kasvav trend. Jäger selgitas, et seis on iseloomulik pikalt püsivale väikesele majanduskasvule, mis paneb ettevõtjad pigem keskenduma püsikundedele ja mitte agressiivsetele investeeringutele. Muu hulgas on tema sõnul märgata efektiivistamist, erakordset palgakasvu, mis on kaasa toonud töötute arvu kasvu ja töökohtade vähenemise.
    Maakonniti on pilt üsna ühtlane, ainsana on võimalik välja tuua Ida-Virumaa, kus annab tunda VKG juba toimunud suur koondamine, mis avaldab mõju ka teistele piirkonna ettevõtetele.
    „Maksuvõla puhul ei saa samuti ühtegi maakonda eraldi välja tuua, Eesti on väike ja ühtlane,“ hindas Jäger.
    Maksehäiretega ettevõtteid on enim mikroettevõtete hulgas, ent ka seal on näha maksehäirete vähenemist. Jäger selgitas, et mikrofirma töötab vähem, saab vähem kaupa ja teenuseid, mistõttu on väiksem võimalus võlgu jääda. Väike- ja mikroettevõtted on aga enamuses maksuvõlaga ettevõtete hulgas.
    Keskmine maksehäire summa on 1000 eurot, enamasti esineb lühiajalisi maksehäireid pigem kinnisvara- ja ehitussektoris. Maksehäirete kogusumma Eestis on 54 miljonit eurot.
    Ettevõtete maksuvõla kogusumma on 34 miljonit eurot, mis on suuresti jagunenud tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning põllumajandussektor vahel.
    „Õhus on tunda stagneerumise lõhna,“ märkis Jäger ning rõhutas taas, et ettevõtjad tahavad hoiduda võlgade võtmisest ja investeeringutest. Dividende võetakse aga rohkem välja, see näitab tema sõnul seda, et ettevõtjatel pole ideid, kuhu investeerida. Ettevõtjad on tema sõnul ettevaatlikud ning ootavad paremaid investeerimisvõimalusi tulevikus.  
    Kõrge krediidiriskiga ettevõtete hulgas on esirinnas seal varasematelgi aastatel esinenud kaks valdkonda: majutus ja toitlustus ning ehitus.
    Sellel on Jägeri sõnul aga lihtne põhjus. Valdkondade eripära on raskuste korral pigem luua uus firma, kui et lappida vanu võlgu. Muutus selles saaks aset leida vaid pikaajalises plaanis.
    „Kes neid ettevõtteid krediteerivad, neil on vaja olla tähelepanelik,“ soovitas ta.
    Õhus pessimistlikud meeleolud. Jäger nentis, et majandus on tardunud ning kui ettevõtted ei investeeri, siis viivad nad Eestist pigem raha minema.
    Maksupoliitika maksutulu kasv on tema sõnul tulnud aktsiiside poolelt ning pikas perspektiivis poonud tööstuse arengut. Roheline teema on oluline, aga siin peaks ausalt ja selgelt rääkima. Näiteks selline firma nagu Estonian Cell kasutab kohapealset toorainet, kohalikku tööjõudu, aga ei suuda maailmaturul konkureerida, kuna elektri hind on kõrgem. Me jääme tast lihtsalt ilma,“ avaldas Jäger kahetsust.
    Ainsad investeerijad on tema sõnul start-up'id, ent paraku näitab tendents seda, et kui start-up õnnestub, viiakse nii tegevus kui raha Eestist välja. Töökohti saavad nad pakkuda vaid ühes valdkonnas, IT-valdkonnas, kus tööjõu nõudlus on nii ehk naa suur, seega ei vähenda nad ka töötuse muret.
     
    Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad kasvasid 23%, moodustades kokku veidi üle 54 miljoni euro. Keskmine maksehäire summa oli 997 eurot. Maksehäirete summad suurenesid enim majutus ja toitlustus, ehitus ning kinnisvarasektoris, mille võlasummad moodustasid 70% maksehäirete kogusummast. Maksehäiretega ettevõtete arv jätkas mõõdukat vähenemist –8,4% ja see hõlmas kõiki valdkondi peale põllumajandussektori. Kokku on maksehäiretega 3,3% ehk 2564 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus ja toitlustussektoris 6,5% ning ehitussektoris 6,1%.
    Maksuvõlgade summa ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid 1,2% ja moodustasid kokku ligi 35 miljonit eurot. Keskmine maksuvõla summa oli 2551 eurot. Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes aastaga ligi 9%, kokku jäi riigile võlgu 4283 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
    Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal tõusis 2016. aasta jaanuari seisuga 12,8%-le, mis näitab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on üsna konservatiivne. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.